|
PAE PEAL
Eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul
Ehalill
Halliste gobelääninäitus
8.12.2019
- 9.02.2020
Paelahmaka põues mu
jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma
peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul, 1965
Ehalill Halliste
kujutab miljonite aastate jooksul merede
põhja ladestunud paepindu ja kannab Eesti
rahvuskiviks nimetatud paekivi struktuurid
ja mustrid oma gobeläänidesse. Tegemist on
meeleoluka dokumentatsiooniga, mis annab
edasi selle kivimi üllatavalt mitmekesist
koostist ja koloriiti.
Ehalill Halliste (snd 1948) õppis aastatel
1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis
tekstiilikunsti. Peale pikki aastaid
töötamist nii ARSis kui õpetajana on ta
alates 2002. aastast vabakutseline.
Hallistet on ohtralt pärjatud erinevate
tunnustustega, muuhulgas on ta Valgetähe
teenetemärgi kavaler.
PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite
(lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane
nimetus eesti keeles.
Mõni aeg tagasi
otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese
mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest
trükistest. Lisaks otsitule leidsin
innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti
paekivide lõikepinnad.
Ehalill Halliste
4. mail 1992.
aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti
rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe
ehituspae(Lasnamägi building limestone)
võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti
pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana
teatakse. Paemurdjad on erinevatele
paekihtidele aastasadade jooksul ka
otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu
folkloor ikka: "nutukord", "kollalõug",
"ratsatäkk", "papa ja mamma", "mamma
tussualune", "tige seitsmene", "tolline
nahk", "mädakord" jne. Lasnamäe ehituspaas
ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul
hallist kivist on võimalik imelisi mustreid
välja maalida.
Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004
Paekivi on eesti rahvuskivi, mis
oluliselt rikastab meie maa loodust ja
kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil
kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid
teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu
on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna
endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis.
Selle osa olulisust tajume enamasti alles
ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades
või otsides meenet, mis võiks olla Eesti
märk.
Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003
Kivimites olevad elujäljed juhatavad
vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi
tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja
voolanud elujõe teises otsas on inimene ise.
Rein Raudsepp
Näitusest pressis:
Galerii:
tekstiilikunstnik Ehalill Halliste 19
gobelääni näitavad rahvuskivi ilu
Pärnu Postimees, 9.12.2019
Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.mona.ee | 
