Poola-Läti filmifestival

MARMORMEES JA MILDA

UUE KUNSTI MUUSEUMIS
15. november 2018 - 13. jaanuar 2019

Pilet seansile 4€, sooduspilet 2€
 

Kaader filmist "Milda"

Kaader filmist "Lendavate munkade pühakoda"

Kaader filmist "Kümme minutit varem"

10. jaanuar kell 18.00
HAAVATUD RATSANIK
(Ilona Bruver, Läti, 2017, 95 min.)
Dokumentaalfilm skulptor Karlis Zalest, vabadussamba ja vennaskalmistu autorist Riias. Film põhineb faktidel skulptori elust ja vabadussamba ehitamise dokumentidest, mis annavad ülevaate poliitilistest ja sotsiaalsetest tagamaadest monumendi loomise hetkel.
1935. aastal püstitatud monumendi tipul seisab pronksist naisekuju, keda lätlased hellitavalt Mildaks kutsuvad. Ta hoiab ülestõstetud käte vahel kolme kuldset tähte, mis sümboliseerivad kolme Läti piirkonda- Latgalet, Kurzemet ja Vidzemet. Monumendi alumises osas kujutatud skulptuuride ja reljeefide grupid jutustavad Läti kultuuri ja ajaloo teemalisi stseene.
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Läti, taheti monumenti lammutada, kuid seda siiski ei tehtud. Riias sündinud Nõukogude skulptorit Vera Muhhinat on peetud mälestussamba päästjaks, kuna tema arvates oli sellel kõrge kunstiline väärtus. Nõukogude propagandistid püüdsid muuta samba sümboolset tähendust rahva silmis kommunistlikku ideoloogiasse sobivamaks, kuid see jäi siiski avalikkuse jaoks Läti rahvusliku iseseisvuse märgiks.

Film on inglise keeles.

12. jaanuar kell 16.00
AJASILLAD
(Audrius Stonys, Kristine Briede / Leedu, Läti, Eesti, 2018, 80 min.)

1960. aastatel – samal ajal kui Prantsuse filmikunstis võimutses cinéma vérité, süttis Balti dokumentalistika uus laine. Viimane vastandus Nõukogude Liidu propagandale, tsensuurile. Siinpool Raudset Eesriiet sündinud laine ühiseks nimetajaks kujunes argielu poeesia. Tänapäeval on sellele lisandunud nostalgia. Eestlastest on linateoses esindatud Mark Soosaar ja Andres Sööt.

Eesti. Läti ja Leedu koostöös valminud „Ajasillad” on ise ka poeetiline dokument. Minevik sulandub tänapäevaks. Nii nagu tollal, saab argielu siingi sügavalt poeetilise ja intiimse tähenduse. Lummav rännak möödaniku ja oleviku radadel.

Subtiitrid: eesti
 

13. jaanuar kell 13.45 - 14.00
Rahvusvaheliselt tunnustatud videokunstniku Radek Kurzaj lühifilmid poola arhitektuurist.
Vestlused arhitektide vahel jätkuvad muuseumi kohvikus.
 

13. jaanuar kell 14.00
HELILOOJA KRZYSZTOF PENDERECKI. RAJAD LABÜRINDIS
(Anna Schmidt, Saksamaa, 2013, 88 min.)
Poola helilooja Krzysztof Penderecki tähistas 2013. aastal oma 80. sünnipäeva. Saksa filmilooja Anna Schmidt jäädvustas heliloojat ja tema lähikondlasi ühe aasta jooksul. Filmis on kasutatud ka haruldasi arhiivikaadreid suure looja eluteelt. Meie, eestlased, oleme uhked Arvo Pärdi üle. Aga kas teame ja tunneme ka poolakate sama suurusjärgu geniaalset loojat?
Krzysztof Penderecki on olnud eksperimenteerijaks ja teerajajaks kaasaegses klassikalises muusikas üle poole sajandi. Kui 50-ndate aastate lõpul avati Varssavis elektronmuusika stuudio, kasutas Penderecki usinasti ka uusi tehnilisi võimalusi. Helilooja usub, et iga uue põlvkonna noored peavad olema erinevad ja see tähendab ka pidevalt uue muusika kirjutamist. Omaenda loomingus on ta kasutanud motiive eelkäijate - Debussy, Stravinski jpt pärandist, rikastades neid oma isikupäraste edasiarendustega.
Helilooja elab 30-hektarilises maakodus, kus ta endiste põldude peale on istutanud 1700 puud ja kasvatanud põõsastest labürindi. Siin on peidus tema abstraktse loomingu läte.

13. jaanuar kell 16.00
LIIVI LAULUD
(Andris Slapinsh, Läti, 1975, 20 min.)
Poeetiline vaatefilm Kuramaa rannikult, kus elab üks väga visa rahvas. Nii visa, et pärast katku ja Põhjasõda, pärast kaht maailmasõda mahub ikkagi veel ühe puu alla ära! Sedasi kirjeldab liivlasi filmi saatetekst, mille autoriks on Aivars Freimanis, tuntud läti filmilooja ning Andris Slapinshi kauaaegne kolleeg Riia Kinostuudiost. Filmis on jäädvustatud mitu liivikeelset laulu, neist legendaarseim on Katrina Krasone esituses kõlav normandia rahvalaul, mille “kodustamisega” said hakkama mitte üksnes liivlased, vaid saime meiegi, eestlased:
Kas tunned maad, mis Sliterest
käib Läänemere kaldale
ja minu õuelt Luzi külas
viib Kolkanina neemele?
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel,
sest laulgem nüüd ja ikka ka,
see ilus maa on minu sünnimaa…

MILDA
(Mark Soosaar, Eesti, 2018, 25 min.)
Videokiri 100-aastasele Läti Vabariigile.
Kui eestlaste käest küsida, kas nad teavad Lätist mõnda Mildat, siis on üksmeelseks vastuseks pearaputus. Lätis aga tunneb Mildat igaüks. Seisab ju see kaunis naine keset Riia linna ja hoiab pea kohal kolme õnnetähte. Käte ja tähtede vahelt paistab sinine taevas ning nutikamad näevad seal väikest last või risti.
Skulptor Karlis Zale loodud ja Läti Vabariigi 17. sünnipäeval avatud Vabadussammas elas üle mitu okupatsiooni ja oli ainus riiklikule iseseisvusele pühendatud monument Baltikumis, mis jäi püsima ajalootormidest hoolimata. Läbi ime säilis ka Riia Vennaskalmistu koos dolomiidist raiutud Karlis Zale leinavate hobuste, langenud sõdurite ja pea langetanud Läti Emaga.
Kuidas lätlastel õnnestus need kunstiteosed hävitamisest ära hoida ning millist sõnumit kannavad nad tänasesse päeva, sellest jutustab Mark Soosaare verivärske dokumentaarium.

TOIMUNUD LINASTUSED:

15. november kell 19.00
Andrzej Czarnecki
ROTIPÜÜDJA (Poola, 1986, 20 min.)

Mark Soosaar
MILDA (Eesti, 2018, 25 min.)

16. november kell 16.00
Zhanete Skarule
LENDAVATE MUNKADE PÜHAKODA (Läti, 2017, 55 min.)
Eriseanss - kohal Austris Mailitis.

17. november kell 16.00
Mark Soosaar
MILDA (Eesti, 2018, 26 min.)

Herz Frank
KEELATUD TSOON (Läti, 1975, 66 min.)

21. november kell 18.00
Zhanete Skarule
LENDAVATE MUNKADE PÜHAKODA (Läti, 2017, 55 min.)

22. november kell 18.00
Herz Frank
KEELATUD TSOON (Läti, 1975, 66 min.)

24. november kell 16.00
Andrzej Wajda
MARMORMEES (Poola, 1977, 165 min.)

28. november kell 18.00
Herz Frank
KÜMME MINUTIT VANEM (Läti, 1978, 10 min.)

Herz Frank
TAGASIVAADE (Läti, 2002, 102 min.)

29. november kell 18.00
Andrzej Wajda
MARMORMEES (Poola, 1977, 165 min.)

1. detsember kell 16.00
Herz Frank
KÜMME MINUTIT VANEM (Läti, 1978, 10 min.)

Herz Frank
TAGASIVAADE (Läti, 2002, 102 min.)

5. detsember kell 18.00
HELILOOJA KRZYSZTOF PENDERECKI. RAJAD LABÜRINDIS
(Anna Schmidt, Saksamaa, 2013, 88 min.)
 

6. detsember kell 18.00
RAUDMEES
(Andrzej Wajda, Poola, 1981, 156 min.)

8. detsember kell 16.00
AJASILLAD
(Audrius Stonys, Kristine Briede / Leedu, Läti, Eesti, 2018, 80 min.)

12. detsember kell 18.00
235 000 000
(Uldis Brauns, Läti, 1967, 108 min.)
 

13. detsember kell 18.00
RAUDMEES
(Andrzej Wajda, Poola, 1981, 156 min.)
 

15. detsember kell 16.00
DOKUMENTALIST
(Ivars Zviedris, Inese Klava, Läti, 2013, 52 min.)

19. detsember kell 18.00
KÕIK MÜÜGIKS
(Andrzej Wajda, Poola, 1968, 105 min.)
Tõsielu ainetel tehtud mängufilm, mis on pühendatud traagiliselt hukkunud näitleja Zbigniew Cybulski mälestusele. Filminäitlejana saavutas Cybulski rahvusvahelise tuntuse peaosalisena Andrzej Wajda sõjadraamas „Tuhk ja teemant” (1958). Cybulski eriline näitlemismaneer, mis hoiab sümbioosi teravusest, usalduslikkusest ja intiimsusest, mõjub ekraanil vaadates kohati liialduseni loomulik. Cybulski mängis enam kui 30 filmis ja palju ka teatris. Tihti kehastas ta koomilisi, iroonilisi ja groteskseid rolle. Cybulski hukkus 8. jaanuaril 1967 Wroclawis rongiõnnetuses. 1969 asutati tema filmiauhind.

Wajda filmis mängivad tuntud Poola näitlejad praktiliselt iseennast. Ühtlasi peegeldab "Kõik müügiks" suurepäraselt kino olemust, mistõttu on see aegumatu ekraaniteos.

20. detsember kell 18.00
KAS ON KERGE OLLA NOOR?
(Juris Podnieks, Läti, 1987, 83 min.)
Läti ühe nimekama režissööri dokumentaalfilm mässulisest noortegrupist, kes vahistatakse võimuesindajate poolt vabaõhukontserdil toimunud rahutuste käigus. Kuus nendest tunnistavad end süüdi ning saavad tingimisi karistuse. Seitsmes, kes oma süüd ei tunnista, saadetakse kolmeks aastaks sunnitööle. See dokumentaal kujunes kultusfilmiks juba valmimise ajal. Filmi haruldane avameelsus kõneleb saabunud perestroika õhustikust.

22. detsember kell 16.00
KÕIK MÜÜGIKS
(Andrzej Wajda, Poola, 1968, 105 min.)
Tõsielu ainetel tehtud mängufilm, mis on pühendatud traagiliselt hukkunud näitleja Zbigniew Cybulski mälestusele. Filminäitlejana saavutas Cybulski rahvusvahelise tuntuse peaosalisena Andrzej Wajda sõjadraamas „Tuhk ja teemant” (1958). Cybulski eriline näitlemismaneer, mis hoiab sümbioosi teravusest, usalduslikkusest ja intiimsusest, mõjub ekraanil vaadates kohati liialduseni loomulik. Cybulski mängis enam kui 30 filmis ja palju ka teatris. Tihti kehastas ta koomilisi, iroonilisi ja groteskseid rolle. Cybulski hukkus 8. jaanuaril 1967 Wroclawis rongiõnnetuses. 1969 asutati tema filmiauhind.

Wajda filmis mängivad tuntud Poola näitlejad praktiliselt iseennast. Ühtlasi peegeldab "Kõik müügiks" suurepäraselt kino olemust, mistõttu on see aegumatu ekraaniteos.

26. detsember kell 16.00
HELILOOJA KRZYSZTOF PENDERECKI. RAJAD LABÜRINDIS
(Anna Schmidt, Saksamaa, 2013, 88 min.)
Poola helilooja Krzysztof Penderecki tähistas 2013. aastal oma 80. sünnipäeva. Saksa filmilooja Anna Schmidt jäädvustas heliloojat ja tema lähikondlasi ühe aasta jooksul. Filmis on kasutatud ka haruldasi arhiivikaadreid suure looja eluteelt. Meie, eestlased, oleme uhked Arvo Pärdi üle. Aga kas teame ja tunneme ka poolakate sama suurusjärgu geniaalset loojat?
Krzysztof Penderecki on olnud eksperimenteerijaks ja teerajajaks kaasaegses klassikalises muusikas üle poole sajandi. Kui 50-ndate aastate lõpul avati Varssavis elektronmuusika stuudio, kasutas Penderecki usinasti ka uusi tehnilisi võimalusi. Helilooja usub, et iga uue põlvkonna noored peavad olema erinevad ja see tähendab ka pidevalt uue muusika kirjutamist. Omaenda loomingus on ta kasutanud motiive eelkäijate - Debussy, Stravinski jpt pärandist, rikastades neid oma isikupäraste edasiarendustega.
Helilooja elab 30-hektarilises maakodus, kus ta endiste põldude peale on istutanud 1700 puud ja kasvatanud põõsastest labürindi. Siin on peidus tema abstraktse loomingu läte.

27. detsember kell 16.00
KAS ON KERGE OLLA NOOR?
(Juris PodnieksLäti, 1987, 83 min.)
Läti ühe nimekama režissööri dokumentaalfilm mässulisest noortegrupist, kes vahistatakse võimuesindajate poolt vabaõhukontserdil toimunud rahutuste käigus. Kuus nendest tunnistavad end süüdi ning saavad tingimisi karistuse. Seitsmes, kes oma süüd ei tunnista, saadetakse kolmeks aastaks sunnitööle. See dokumentaal kujunes kultusfilmiks juba valmimise ajal. Filmi haruldane avameelsus kõneleb saabunud perestroika õhustikust.

29. detsember kell 16.00
89mm EUROOPAST
(Marcel Lozinski, Poola, 1993, 12 min.)

ISA JA POEG
(Pawel Lozinski, Poola, 2013, 58 min.)
Neil on üks perenimi, ühine elukutse ja kirg, sarnane sirge iseloom ning samas täiesti erinev vaade elule, tööle, armastusele. Kaks tunnustatud dokumentalisti, Marcel ja Paweł Łoziński, stardivad automatkale läbi Euroopa. Nad kavandavad autoportreed. Ei, mitte nende autost, vaid endast. Nii sünnibki kaksikportree kahest mehest. Selline, nagu nad endast tahavad jätta järeltulevatele põlvedele. Vastuoluline, ent samas väga loov. Filmitud kaadritest panevad nad kokku kaks erinevat filmi, kus on palju puutepunkte, aga ka hoopis erinevaid vaatenurki. See on poja film endast ja isast.

2. jaanuar kell 16.00
JÄTKUB...
(Ivars Seleckis, Läti, 2018, 96 min.)
Film jutustab seitsme lapse loo, kes kasvavad samas riigis, kuid kelle sotsiaalne taust, majanduslik seis ja perekonnalugu on üksteisest erinev. Millised on nende laste oskused, väärtused ja tulevikuootused?
Ivar Seleckis on üks Baltikumi tuntumaid dokumentaliste ning selle-aastase Pimedate ööde filmifestivali elutööauhinna laureaat. Ta on Läti uue laine dokumentalistika rajajaid, kelle poeetiline, ühiskondlikke protsesse käsitlev looming andis 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses Läti tõsielufilmile hoopis teistsuguse, vabama hingamise – erinevalt seniste nõukogude propagandast pakatavate ringvaadete kuivast ametlikkusest. Vanameistri viimane, tänavu valminud film "Jätkub..:" jälgib viie Läti lapse esimest kooliaastat, täis rõõmu ja vahel ka pisikesi muresid. Laste kodude ja kooli kaudu avaneb taas läbilõige Läti ühiskonnast. Film esindab tänavu Lätit ka mitteingliskeelse filmi Oscari konkurentsis.

3. jaanuar kell 16.00
TRILOOGIA: Linad. Praam. Post
Laila Pakalnina, üks viimaseid Läti rezhissööre, kes on lõpetanud Moskva kinoinstituudi. Ta saavutas tunnustuse Cannes'i festivalil oma isikupärase dokumentaaltriloogiaga "Linad", "Praam" ja "Post", misjärel pälvis maineka FIPRESCI auhinna. Olles lätlaste üks produktiivsemaid rezhissööre ja autorikino viljelejaid, on ta lavastanud umbes 30 dokumentaal-, mängu- ja lühifilmi.

LINAD
(Laila Pakalnina, Läti, 1991, 10 min.)
Autojuht veab pesu lastehaiglasse ning seisab silmitsi elu ja surmaga. Kas elu ja surm võivad olla igapäevased nähtused?

PRAAM
(Laila Pakalnina, Läti, 1994, 16 min.)
Kuidas piirid tekivad? Väga lihtsalt.
Ühel päikesepaistelisel päeval ilmub piir jõele, mida inimesed on igapäevaselt ületanud, teisel pool on kauplus, sugulased, kalmistu... Ilmneb, et näiliselt igavesed asjad pole igavesed - nagu Nõukogude Liit, nagu tavaline praamiliiklus...

POST
(Laila Pakalnina, Läti, 1995, 20 min.)
Iga hommik algab tavapäraselt posti saabumisega. Kuidas post meieni toimetatakse ja mis siis saama hakkab?

6. jaanuar kell 16.00
JÄTKUB...
(Ivars Seleckis, Läti, 2018, 96 min.)
Film jutustab seitsme lapse loo, kes kasvavad samas riigis, kuid kelle sotsiaalne taust, majanduslik seis ja perekonnalugu on üksteisest erinev. Millised on nende laste oskused, väärtused ja tulevikuootused?
Ivar Seleckis on üks Baltikumi tuntumaid dokumentaliste ning selle-aastase Pimedate ööde filmifestivali elutööauhinna laureaat. Ta on Läti uue laine dokumentalistika rajajaid, kelle poeetiline, ühiskondlikke protsesse käsitlev looming andis 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses Läti tõsielufilmile hoopis teistsuguse, vabama hingamise – erinevalt seniste nõukogude propagandast pakatavate ringvaadete kuivast ametlikkusest. Vanameistri viimane, tänavu valminud film "Jätkub..:" jälgib viie Läti lapse esimest kooliaastat, täis rõõmu ja vahel ka pisikesi muresid. Laste kodude ja kooli kaudu avaneb taas läbilõige Läti ühiskonnast. Film esindab tänavu Lätit ka mitteingliskeelse filmi Oscari konkurentsis.