|
LIETUVA 100
EESTI
10. veebruar
- 8. aprill 2018
Leedu-Eesti disain
Uue Kunsti Muuseumis
Eesti ja Leedu Vabariigi sünnipäevad on kui
kaksikutel, mõlemad saavad saja-aastaseks
küünlakuus 2018. Tõsi, Leedu siiski kaheksa
päeva varem - 16. veebruaril. Meie muuseum
tähistab suursündmust näitusega LIETUVA 100
EESTI.
Lopsaka
fantaasialennuga leedu disaini esindavad
mööbli- ja tekstiilimeistrid A. Kisonaite,
V. Dringelis, V. Gecas, R. Butenaite, M.
Zilionis, I. Marcinkeviciene, D. Razauskas.
Neist koige narratiivsem ja humoorikam on on
tuntud leedu maalikunstniku Vilmantas
Marcinkeviciuse abikaasa Indra
Marcinkeviciene sohva ja toolid.
Et eesti tänast
disaini näeme igapäevaselt nagunii, siis
kodumaise väljapaneku ehitasime üles teisel
põhimottel. Pikk rida toole räägib, kuidas
rehetoas sündinud talutoolist inspireeritud
arhitektid ja kunstnikud on kujundanud
mugava istekoha nii endale kui peaministrile
ja presidendilegi. Näha saab eesti
kultuuriloos oluliste autorite E. J.
Kuusiku, O. Siinmaa, J. Fuksi, K. Pärsimäe,
E. Okase, T. Gansi, M. Grünbergi, O. Volmeri
ja tema poja H. Volmeri toole. Kui leedu
autorite väljapanekut hoiab koos
puna-rohe-kollane trikoloor, siis eesti
kunstnikel ei saa olla teisiti - siin
valitseb sini-must-valge koloriit. Meie
disaini grand old lady Nora Raba
installatsioonid, auväärse Anu Raua vaibad
ja noorukese Tanja Muravskaja fotod - koik
nad on sinise taeva, musta metsa ja valge
lume värvides. Üksnes Nora Raba verevärvi
„Mereloom“ tuletab meelde, et Eesti Vabariik
pidi ligi pool sajandit varjusurma taluma
ning taasärkamiseks parajat aega ootama.
Veebruarist aprillini
kestab ka filmifestival KEEGI EI TAHTNUD
SURRA. Igal pühapäeval ja kordusena
järgneval neljapäeval etenduvad filmid, mis
peegeldavad kahe sarnase ajalooga rahva
traagilist minevikku. Nimifilmiks on 1966.
aastal Vitautas Zalakeviciuse lavastajakäe
all valminud lugu II Ilmasõja veskikivide
vahele jäänud leedu taluperest, kus vanema
poja rollis tegi endale maailmanime eesti
laulja ja näitleja Bruno Oja.
Mark Soosaar, kuraator
Täname abi eest Leedu Suursaatkonda,
Riigikogu, Eesti Kultuurkapitali, Eesti
Arhitektuurimuuseumit, Eesti Tarbekunsti ja
Disainimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit,
Evald Okase Muuseumit, ERRi, Pärnu
Linnavalitsust
NÄITUSE KATALOOG on
leitav SIIT!
|
Kaader
filmist "Tunded" |
KEEGI EI TAHTNUD
SURRA
Leedu ja Eesti filmifestival
Pilet 2€ / õpilased
tasuta
Filmid leedu või eesti keeles, eestikeelsete
subtiitritega
11. veebruar kell
16.00
15. veebruar kell 17.30
KEEGI EI TAHTNUD SURRA (Leedu)
Niekas nenorejo mirti, rezhissöör Vytautas
Zalakevicius,
1966, 100 min.
V. Zalakeviciuse teose peategelane on
vallavanemaks pandud Vaitkus, keda mängib
Donatas Banionis. Ta ei ole poliitiliselt
punane ega valge, vaid hoopis pehme inimene,
kes lihtsalt tahaks elada. Ent ta on vägisi
pandud vallavanemaks kaugesse maanurka, kus
metsavennad on tema eelkäijaid järjest maha
nottinud. Kuigi „Keegi ei tahtnud surra” on
sõnumi poolest roosakas film, kus nõukogude
mall maksvusele pääseb, on filmis ka
mitmetasandiline alltekst. Nimelt näidatakse
lihtsaid leedu inimesi, kes olid poliitikast
ja sõjast väsinud ning tahtsid maad harida
ja oma igapäevasest leivast rõõmu tunda.
Üht vaprat leedu mehepoega mängis selles
filmis hiljem Ida-Euroopa rahvusvaheliseks
staariks tõusnud eesti laulja Bruno Oja.
18. veebruar kell 16.00
22. veebruar kell 17.30
INIMESED SÕDURISINELIS (Eesti)
Rezhissöör, Jüri Müür, 1968, 85 min.
Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti
meestest pärast raskeid katsumusi
tööpataljonides formeeritakse Eesti
Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida
õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul.
Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades
lahingutes Velikije Luki all selgineb
sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal,
Emajõe kallastel, aga tuleb temal ja ta
relvavendadel minna vastamisi
rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase
mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid
inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse?
Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis
kujutatakse sõja argist palet, sõda kui
rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad
eesti meestele omase visadusega päevast
päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.
25. veebruar kell 16.00
1. märts kell 17.30
TUNDED
Jausmaj (Leedu), rezhissöör, Algirdas Dausa,
Almantas
Grikevicius, 1968, 90 min.
Almantas Grikevicius lavastas
1968.aastal koos Algirdas Dausaga filmi
"Tunded" (stsenaariumi autor oli Vytautas
Zalakevicius), mis seab silmitsi leedu
rahvusliku iseloomu ja sõjaaja-moraalsed
ning poliitilised nõudmised. Läänemere
rannik, sõja viimased kuud, rinne on
lähedal. Rahvuslased, kes on võitluse
iseseisva Leedu eest kaotanud, põgenevad
kodumaalt. Hoolimata asjaolust, et filmi
loomisel ajal valitses ka Leedus nõukogude
ideoloogia, on peaosatäitja Regimantas
Adomaitise mäng mitnetasandiline ning täis
vihjeid, mis aitasid rahvuslikul
iseteadvusel ellu jääda.
4. märts kell 16.00
8. märts kell 17.30
TUULTE PESA (Eesti)
Rezhissöör Olav Neuland, 1979, 95 min.
Kuigi sõda on lõppenud, ei saabu rahu
Mahtjamäe tallu. Peremehele Jüri Piirile
avaldavad survet kord metsavennad, kord
nõukogude võimule vilja kogumist
organiseeriv külavolinik. Võõrad vaated ja
nõudmised sunnivad hirmu all olevat
peremeest tegema raskeid otsuseid.
11. märts kell 16.00
15. märts kell 17.30
ILUDUS (Leedu)
Grazuole, rezhissöör Arnas Zebriunas, 1969, 71
min.
Suurepärane film lapsepõlvest. Filmi
peategelane on 9-aastane Inga, kes on oma
klassikaaslaste poolt põlatud kuulujutu
tõttu, et ta on kodutu. Väike tüdruk elab
oma emaga ning kõik imetlevad tema ilu.
Tüdrukut köidab tantsimine. Kõik muutub, kui
samasse majja kolib uus poiss, kes ei salli
tüdruku ilu ja kutsub teda inetuks ning
hakkab erinevaid kuulujutte levitama.
18. märts kell 16.00
22. märts kell 17.30
VÄRVILISED UNENÄOD (Eesti)
Rezhissöörid
Jaan Tooming, Virve Aruoja, 1974, 60 min.
Väikese Kati mängukaaslasteks maal
vanaema juures on nii külapoisid kui kogu
loodus - loomad ja lilled, tuul ja kivid.
Kati loitsib välja päikese ja hõljub
lilleväljade ja kogu ilmamaa kohal.
Tegelikkuse ja võlumaailma vahel ei ole siin
piire. Kas sama mäng on ka linnakodus
võimalik?
25. märts kell 16.00
29. märts kell 17.30
SENECA PÄEV (Leedu)
Senekos Diena, rezhissöör Kristijonas Vildziunas,
2016, 106 min.
On 1989. aasta, nõukogude aja viimane
aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm
18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende
motoks saavad sõnad, mille nad omistavad
filosoof Senecale: "Ela iga päeva nii, nagu
oleks see viimane." Armastuse kolmnurk lõhub
vennaskonna just sel ajal, mil kolme riigi
rahvad käsikäes Balti ketis osalevad. 25
aastat hiljem elab üks vennaskonna
liikmetest, Simonas esmapilgul edukat elu,
kuid ta mõistab, et on reetnud oma nooruse
ideaalid ja muutunud kalgiks
kõrvaltvaatajaks. Elu sunnib Simonast avama
oma mineviku Pandora laeka.
1. aprill kell 16.00
5. aprill kell 17.30
EMILIJA (Leedu)
Emilija is Laisvs Alejos, rezhissöör Donatas
Ulvydas, 2017, 120 min.
Ajalooline draama. On 1972. aasta kevad
ning noored marsivad Vilniuse tänavatel, et
nõuda vabadust Leedule. Nende seas on ka
Emilija, kes koos teistega protestib, et
jõuda lähemale oma unistustele. Siiski ei
ole kõik nii lihtne, kui see näib. Unistused
vabadusest võivad ju olla, kuid näitlejana
töötav Emilija peab oma karjääri nimel
näitama lojaalsust ka võimul oleva süsteemi
poolt. “Emilija” põhineb tõsielul ning
räägib ajast, mil sõnavabadus oli keelatud,
kuid eksisteeris piiritu armastus koduriigi
ja kaaskodanike vastu. |