Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis


TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

Oleme avatud iga päev 9 - 19.00!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL MUUSEUMIPOOD
Pressiteated Teadete arhiiv            
   
25. august 2012


 		 Hea kultuurisõber!

Kutsume Sind XIX rahvusvahelise aktinäituse
MEES, NAINE ning LÄÄNEMERI
pidulikule lõpetamisele
pühapäeval, 2.septembril kell 16.00
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10.

Pärast suupilliansambli Piccolo kontserti ning klaasikest ðampust peame maha oksjoni, kus kunstnike alghindadest alustades ning parimat pakkumist tehes on võimalik saada suurepäraste kunstiteoste omanikuks.
Oksjonist saadavat tulu kavatseme kasutada G.W.Richmanni mälestusmärgi püstitamisel tekkinud kulude katmiseks. Kõigi enampakkumisel võitnute nimed kanname G.W. Richmanni büsti pjedestaalil avatavale annetajate plaadile. (Maksuvaba annetuse ehk oksjonitulu suurus ühe kunstiteose kohta peab olema vähemalt 100 eurot).
Oksjoni nimistu ja teoste alghinnad on leida aadressil
http://www.chaplin.ee/eesti/oksjon2012/
Kohtumiseni kunstipühapäeval Uue Kunsti Muuseumis!
Sinu Mark Soosaar
28. mai 2012

 XIX rahvusvaheline aktinäitus „MEES JA NAINE“ Uue Kunsti Muuseumis
3.juuni – 3.september 2012

Avamine 3.juunil kell 14:00.

Rahvusvaheline aktinäitus "MEES JA NAINE" on Pärnu suvest sama lahutamatu kui kuldne päike ja sooja merelahe juurde kuuluv liivarand. Sellesuvine väljapanek ütleb: Meri ühendab. Läänemeri eriti, sest sellest üheksa riigi ühismerest on saanud vaat et peaaegu Euroopa Liidu sisemeri!
Läti, Leedu, Venemaa, Taani, Rootsi, Soome, autonoomse Ahvenamaa ja Eesti kunstnike looming hoiab silma peal seostel, mis teevad meid, siinseid mehi ja naisi, sarnaseks Läänemere kõigil kallastel. Iluideaalid kipuvad globaliseeruvas kommertsmaailmas ühtlustuma, ent igale survele tekib tavaliselt vastujõud. Nii ka ilustandardeid kujundavale turumaailmale. Läänemere kunstnike hulgast otsisime neid loojaid, kes rõhutavad iga inimese ja tema sisemaailma ainukordsust.
Leedu kunstniku Vilmantas Marcinkeviciuse suuremõõtmelised maalid Läänemere jõulistes suvevärvides ning Ahvenamaa kunstniku Kjell Ekströmi vesihallid akvarellid on kujutamislaadilt teineteisest üsna kaugel, kuid nad räägivad ühest ja samast. Inimene on kui kala, kes otsib sügavamat vett. Või kui lind, kes lendab soojuse ja valguse poole. Soome maalija Viggo Wallensköld imetleb mehi ja naisi, kes pole rahul emaihust kaasa saadud sootunnustega ning taani kunstnik Michael Kvium hoiatab ihu kallal tehtud muutuste pärast. Läti fotograaf Janis Gleizdsi postuumne sõnum aga kõlab aastakümnete tagusest ajast julgustavalt - pole midagi ilusamat kui noor naine, uue elu kandja, pildistatud päikesesära meres!
XIX aktinäitus avaneb pühapäeval, 3.juunil kell 14.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis ja jääb suvepealinna silmailuks kuni 3. septembrini. Näitus on avatud iga päev kell 09 – 21.00.

Mark Soosaar
18.veebruar – 27.märts 2012
Uue Kunsti Muuseumis
„Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus“

Näituse avamine 18. veebruaril kell 14.00.
Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaim ülevaatenäitus toimub Pärnus.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatakse 18.veebruaril kell 14.00 eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus. Näitusel on esindatud nii liitu kuuluvad kunstnikud, kelle looming kunstivaatajatele ammu tuttav: J.Arrak, M.Bormeister, O. Büttner, J.Elken, A.Joonas, E.Jänes,K.Kaasik, M.Koll, Kristring, A.Lill, A.Luik, M.Nukke, A.Parmasto, P.W.Peterson, S.Peterson, T.Pääsuke, M.Roosvalt, U.Roosvalt, A.Rõuk, S.Saag, T.Tammetalu, A.Tolts, J.Toomik, V.Vinogradov kui noored, äsja Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli vöi Tartu Körgema Kunstikooli lõpetanud värsked tegijad -S.Stanislav, S.Järve, E.Saareväli, M. Suurmets Kuura, L.Tomson, K.Valdre
Näituse korraldus - Mari Roosvalt ja EML, näituse kujundus - Jaan Elken.

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee
avatud iga päev 9-19.00
24.veebruaril kell 11-19.00
"Ungari kunsti metsikud õied"
Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.
Näituse avamine 19. jaanuaril kell 14.00

Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakun...stis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming. Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris alguse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht.

Pärnus eksponeeritakse Ungari naivismi klassikute teoseid, varasemad pildid pärinevad 1930. aastatest. Näituse üks pärle on kõhklemata András Süli (1896-1969) looming. Süli oli ametilt korvipunuja, kes leidis tee kunsti juurde 1933. aastal. Ta maalis kuni 1938. aastani, kuid leidmata vähimatki tunnustust, viskas ta suurema osa maalidest tulle ja enam kunstile ei pühendunud. 1960. aastate lõpus taasavastati tema looming ning oma surma-aastal esines ta Rahvusvahelisel Naivistide näitusel Bratislavas. Süli säilinud pärandisse kuulub umbkaudu kolmkümmend teost.

Näitusel osalevad:
BATÁNÉ BERTUS TERÉZIA (sünd. 1925), BOROSNÉ ENDRESZ TERÉZ (sünd. 1919), DALLOS MARINKA (1929-1992), FRANK NÁNDOR (sünd. 1933),GAJDOS JÁNOS (1912-1950), Gubányi Imréné GREKSA ERZSÉBET (1920-1988), GYŐRI ELEK (1905-1957), HALÁSZ ZSÓKA (sünd. 1947), JUHÁSZNÉ ALBERT ROZÁLIA (sünd.1928), KADA ISTVÁN (1904-1986), KODAY LÁSZLÓ (sünd. 1945), ORISEKNÉ FARSANG ERZSI (sünd. 1929), SÜLI ANDRÁS (1896-1969), VANKÓNÉ DUDÁS JULI (1919-1984).

Näitus on koostatud Ungari Naivismimuuseumi kogude põhjal ja selle on Eestisse toonud Ungari Instituut.

Näitusega paralleelselt tulevad esitamisele Mark Soosaare dokumentaalfilmid eesti naivistidest: „PÜHAPÄEVAMAALIJAD“ ja „JAAN OAD“.
Rahvusvaheline näitus „Päeva Valgus” / „Daylight “ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 11.01-14.02.2012
Näitus avatakse 11. jaanuaril kell 17:00

Rahvusvahelisel ühisnäitusel „Päeva Valgus” osalevad kunstnikest õppejõud Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ning kutsutud partnerid Leedust ja Soomest. Seekord ühinevad õppejõududega ka tudengid.

Näitus annab võrdluse, kuidas erinevate erialade kunstnikud lahendavad ja avavad interpreteeritavat teemat „Päeva Valgus“ vastavalt oma loomingulisele kreedole, eesmärgile ja inspiratsiooniallikale. Näitusel eksponeeritakse maale, graafikat, installatsioone, klaasi- ja tekstiilikunsti.

Õppejõud/ kunstnikud on kaasanud paralleelnäitusele juhendatavate tudengite hulgast autorid, kes näitusel osalevad. See koostöö reflekteerib õppejõu positsiooni ning mõjuala üliõpilasele. Oluline ja huvitav on võrrelda juhendaja ning juhendatava töid ning kuulata valikuid, miks õppejõud just need autorid paljude tudengite seast kutsusid.

Näituseprojekti eesmärk on rahvusvaheline kultuuri- ja kunstivahetus, kunstihariduse õpetusmetoodika jagamine ning rahvusvaheliste kontaktide hoidmine.

Osalevad kunstnikud Tartu Kõrgemast Kunstikoolist:
Aet Ollisaar (http://www.aetollisaar.com)
Sirje Petersen (http://sirje.com/
Heli Tuksam, Erika Pedak, Jaan Luik, Tuuli Puhvel, Kadri Toom.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid

Helsinki Metropolia Rakenduskõrgkoolist – Tiina Karhu ja Ilona Huolman
Saimaa Ülikoolist- Juhani Järvinen ja Sofia Wilkman(www.sofiawilkman.com)
Vilniuse Kunstiakadeemiast- Algirdas Dovydenas ja Ieva Paltanaviciute

Lisainfo:
Heli Tuksam
Tartu Kõrgem Kunstikool
Maalingute osakonna juhataja
52 92 464
heli.tuksam@artcol.ee
3. jaanuar 2012

 Pühapäevani, 8.jaanuarini on Uue Kunsti Muuseumis avatud
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ehteaastale pühendatud näitused:
„Ornament – võti maailma. Traditsioonist disainini“
„Rahvapärased ehted“, Keiu Kullese ehted.

Pühapäeval, 8. jaanuaril kell 12-14.00 kohtumine ehtekunstniku Keiu Kullesega.
Toimub ehete konsultatsioon ja müük.
Ehtekunstnik annab nõu emadelt-vanaemadelt päritud ehete restaureerimiseks või puhastamiseks.
Keiu Kullese sõnade kohaselt on tore taaselustada esivanemate väärtustatud ehteid, mida pärandati põlvest põlve. Kunstnik on väga tänulik, kui lihtsalt vaatamiseks tuuakse kaasa mõni haruldane perekondlik vana sõlg või ehe. Soovi korral võib tellida restaureerimist.

Näitus „Ornament – võti maailma. Traditsioonist disainini“ on koostatud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ehteaasta ning taasasutamise kahekümnenda aastapäeva puhul, mille kulminatsiooniks oli hiljuti Tallinnas toimunud samanimeline rahvusvaheline konverents, kus esines kunstnikke, käsitöölisi ning disainereid üle terve Euroopa. Räägiti oma edulugudest, kus toodangu aluseks on paikkondlik lugu, kohalik kiri, muster, ornament.
3. jaanuar 2012 Laupäeval, 7.1.2012 kell 14.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseum.
ABONEMENT 007
Pille Lill (sopran), Marje Lohuaru (klaver)
ELIITKONTSERT.

Kavas:
Rahmaninov, Tðaikovski jt.

http://et.parnu.wikia.com/wiki/ABONEMENT
www.ooper.parnu.ee
19. detsember 2011

 Jüri Arraku juubelinäitus "VAIMNE TEE"
Avamine 21. detsembril kell 15.00

Vaimne tee koos Jüri Arrakuga.
Kui aastatuhande-vahetusel valiti viimase sajandi kõige tuntumaid eestlasi, siis pääsesid elavatest kunstnikest nimekirja vaid Evald Okas ning Jüri Arrak. Okas lahkus lahkuval aastal meie hulgast, olles juba 95-aastane. Arrak aga jõudis 75.verstapostini alles hiljuti, ent näitab oma viimaste maalidega suurt vaimset valikut. Sestap kannab tema tööde väljapanek, mis kolmapäeval avaneb Uue Kunsti Muuseumis, pealkirja "Vaimne tee". Näituse altarimaaliks on "Viimne õhtusöök", paljude klassikute poolt läbimaalitud teema. Tähelepanelik vaataja märkab,et söögilaud on tühi, kunstnik ütleb, et viimasel kokkusaamisel on laual üksnes vaimutoit.

Ent mitte keegi varasematest kunstnikest pole kaheteistkümne jüngri viimast istumist oma õpetajaga käsitlenud nii julma pintsliga kui seda teeb maestro Jüri Arrak. Kivistunud prohvet puitunud õpilastega ja ainus elav, särasilmne Juudas!

Teine tähelepanuväärne teos näitusel on „Jagajad“, 2008. Kisklemine käib mitte kristuse vaimse pärandi vaid temast maha jäänud riiete pärast. Kas jälle vihje tänasele päevale? Kas see on autori nägemus tänasest Eesti ühiskonnast, kus peaminister on peaideoloog ja peapühak, olukorra tegelikud peremehed aga inimhingedega kaubitsejad?
Või on tegemist minu väärastunud ettekujutusega, kui otsin igavikulistes maalides päevakajalisi peegeldusi? Enda vabanduseks pean ütlema, et suur kunst olevat see, kuhu väike vaataja oma pisikese maailmaga ilusasti  ära mahub. Või mida teie arvate, head kunstisõbrad? Arvan, et vastuse peab leidma igaüks ise. Ja selleks tekib peagi võimalus, kui tulete vaatama Jüri Arraku juubelinäitust "Vaimne tee", mis avaneb Uue Kunsti Muuseumis kolmapäeval, 21. jõulukuu päeva õhtuhämaruses ehk kui täpselt välja öelda, siis kell 3 pärast lõunat. Näitust õnnistama oleme palunud ülempreestri Ardalion Keskküla. "Vaimne tee" jääb Pärnusse uue aasta alguseni ning seda saab vaadata iga päev hommikul üheksast kuni õhtul üheksateistkümneni.
Jõuluilu igasse silma ning jõulurahu igasse koju!

IMark Soosaar/

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee
avatud iga päev 9-19.00
24.detsembril 10-15.00
25.detsembril - suletud
26.detsembril 11-18.00
31.detsembril 9-17.00
1.jaanuaril 12-19.00
14. detsember 2011

 Laupäeval, 17.detsembril kell 16.00
Uue Kunsti Muuseumis kontsert "RAHVAMUUSIKA KLASSIKAS"

Esinevad:
Tõnu Kalm-klarnet
Andre Hinn-Klaver.
Kavas: Schumann, Saint-Saens, Lutoslawski jt.

Sissepääs kontserdile muuseumipiletiga: 1.60/1.00€

Tõnu Kalm (s. 1987) on õppinud klarnetit Lembit Leetna, Tiit Veigeli, Margus Vahemetsa, Toomas Vavilovi juhendamisel. Alates 2007. aastast õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Hannes Altrovi klarnetiklassis.  Tõnu Kalm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel: konkursivõidud vabariiklikelt konkurssidelt aastatel 2002 ja 2003. Aastatel 2004, 2005 ja 2007 saavutas I koha Vabariiklikul Keskastme Muusikakoolide vaheliselt konkursil, 2006. aastal laureaaditiitli konkursil Eesti noored puhk- ja löökpillisolistid 2006. 2008. aastal saavutas Eesti Interpreetide Konkursil 2. koha, Balti riikide puupuhkpillimängijate konkursil Jurmala 2008 2. koha.
Oma esimese soolokontserdi andis Tõnu Kalm 2007. aasta veebruaris, esitades Tartu Raekojas prantsuse klarnetimuusikat. 2007. aasta sügisest töötab Vanemuise teatri sümfooniaorkestris ning 2008. aasta sügisest ka Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.
Tõnu Kalm on osalenud Kjell-Inge Stevenssoni, Vahur Vurmi, Andrew Marrineri, Arthur Campbelli, Jacques Di Donato ja Roger Heatoni meistrikursustel. Solisti, ansamblisti ja orkestrandina on esinenud Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal ja Baltimaades.

Andre Hinn, (s. 1978 Tallinnas) alustas muusikaõpingutega 1985. aastal Tallinna Lastemuusikakoolis. Aastatel 1988 – 1996 õppis Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Maigi Pakri ja viimasel õppeaastal ka dots. Ada Kuuseoksa juures.
1996 – 2002 jätkusid õpingud Eesti Muusikaakadeemias dots. Ada Kuuseoksa ja prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2000 a. alustas A. Hinn magistriõpinguid EMA-s prof. Ivari Ilja klaveriklassis, katkestades need seoses õpingute jätkamisega Kölni Muusikakõrgkoolis. Alates 2001 a. sügisest õppis prof. Dr.h.c. Arbo Valdma klaveriklassis Kölni Muusikakõrgkoolis Hochschule für Musik Köln. Sealse diplomiõppe klaveri eriala solistisuunal lõpetas A. Hinn veebruaris 2006, magistrantuuri samas õppeasutuses aastal 2009.
Õppeaastal 2009/2010 täiendas end Belgia Muusikakõrgkooli Institut Supérieur de Musique et de Pédagogie magistrantuuris prof. Christian Beldi juures. Õpingute vältel on A. Hinn osalenud ka paljudel meistrikursustel.

Konkurssidel: mitmed auhinnad noorte pianistide konkurssidel (1990; 1991; 1994); preemia EMA kammeransamblite konkursil (1998); 1. koht klaveritudengite erikonkursil Lions klubi poolt organiseeritud kultuuriinitsiatiivil 5. Jugendmusikwettbewerb der Bergischen Region (Saksamaal, 2004). Kaks eripreemiat ja finalist VII-l Eesti pianistide konkursil (2008)

Andre Hinn on andnud kontserte Eestis ja Saksamaal. Astunud üles ka Pärnu Linnaorkestri ja ERSOga dirigent Jüri Alperteni juhatusel. Klavessinisti ja pianistina on A. Hinn osa võtnud mitmetest kontsertturneedest (Saksamaa, Hispaania, Inglismaa, Ðotimaa, Iirimaa) Junge Philharmonie Köln koosseisus. Salvestanud klaverimuusikat Klassikaraadiole.
Andre Hinn on Eesti Interpreetide Liidu liige. Alates 2009 a. septembrist töötab A. Hinn õpetaja ja klaverisaatjana Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee
4. detsember 2011

 Uue Kunsti Muuseum kutsub kõiki huvilisi neljapäeval,
8.detsembril kahele jõulukuu kursusele:

Kell 15.00 "Trükk ja pakk",kus juhendajaks on Liisa Tomasberg.
Kursusel saab lihtsate vahenditega valmistada endale trükipaku. Isevalmistatud templiga saab dekoreerida nii jõulupakendeid kui ka värskendada kodutekstiile või vanu armsaid rõivaid, millel mõni plekk, mis pesus välja ei tule. Osalejatel palume kaasa võtta õhukesed kummikindad, tööriided või põll, käärid ja murtava teraga nuga. Trükkimiseks sobivad puuvillased ja linased tekstiilid ning jõulupakendi kaunistamiseks võib taaskasutada mõnda vana pabertapeeti või jõupaberist kotte. Tekstiilile sobivad trükivärvid saab koha pealt.
Kursusest osavõtt 10EUR (sisaldab näituse piletit ja trükivärve)

Kell 17.00 "Kihnu kudruste ehk pärlite valmistamine"
Mandrikihnlastele ja kõikidele huvilistele üläljõstmine. Kihnus käivad noored õhtuti koos käsitööd tegemas, juttu ajamas ja kui pillimehed kambas, siis lüüakse ka tantsu. Seekord tehakse kudruseid ehk väikestest pärlitest helmeid, mida kihnu naised kannavad rahvariietega. Kihnust on kohale tulnud ka õpetaja, kes aitab kudrustega järje peale.
Osavõtu tasu 2€ (sisaldab pärleid). Osavõtjal palume endal kaasa võtta peenike nõel ja niit.

Vajalik eelnev registreerimine,
tel: 44 30772 või
muuseum@chaplin.ee

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee
28. november 2011

 

 Kutse valgustuspäevale
LIIVI LAHE TULETORNID

Uue Kunsti Muuseum kutsub kõiki asjahuvilisi
reedel, 2.detsembril kell 14.00
toimuvale valgustuspäevale LIIVI LAHE TULETORNID,
kus teemaks on meie mereranniku majakate minevik, olevik ja tulevik.

Kuna navigeerimise moodsad tehnoloogiad muudavad majakad tõenäoliselt peagi museaalideks, siis peame aru pidama, kuidas tuletorne edaspidi kasutada kas loome- või turismimajanduses. Olnut me muuta ei saa, küll aga võime kaasa rääkida tuletornide saatusele tulevikus.
Valgustuspäeval on kavas järgmised ettekanded:
1. Liivi laht enne tuletornide ilmumist. Meresõidust vanade merekaartide alusel - Mark Soosaar (Kihnu Kultuuri Instituut).
2. Liivi lahe tuletornide saamislood ja tänane seisund. Majakad kui kultuurimälestised - Jaan Vali (Muinsuskaitseamet).
3. Eesti tuletornide tulevikust riigiametniku pilgu läbi - Urmas Õunap (Veeteede Amet).
4. Bengtsäri majaka (Soome) uus hingus. Muljeid ühe uhkeima Läänemere-äärse tuletorni külastamisest - Marie Soosaar-Virta (Uue Kunsti Muuseum) ja Mikko Virta (Balti Guide).
5. Arutelu.

Valgustuspäev leiab aset Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi tn 10. Kavandame ettekannetele ja arutelule koos kohvipausiga ca 3 tundi.
Eelregistreerimine kuni 1.dets kell 18.00-ni telefonil 44 30 772 või aadressil muuseum@chaplin.ee

Valgustuspäeva korraldab sihtasutus Uue Kunsti Muuseum koostöös Eesti Tuletorni Seltsi ja SA Kihnu Kultuuri Instituudiga.

Aktiivset osavõttu oodates -
Mark Soosaar
Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
18. november 2011

 Kolmapäeval, 23.novembril kell 17.00
avatakse Uue Kunsti Muuseumis kolm uut näitust:
-Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ehteaastale pühendatud näitus
„Ornament – võti maailma. Traditsioonist disainini“
-Keiu Kullese „Rahvapärased ehted“
-Christi Küti vaibanäitus „Põllerahvas“

Näituste avamisel esineb rahvatantsurühm TUURIT-TUURIT, kes kannab rahvuslikke Liina Viira kostüüme.

„Ornament – võti maailma. Traditsioonist disainini“ on koostatud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ehteaasta ning taasasutamise kahekümnenda aastapäeva puhul, mille kulminatsiooniks oli hiljuti Tallinnas toimunud samanimeline rahvusvaheline konverents, kus esines kunstnikke, käsitöölisi ning disainereid üle terve Euroopa. Räägiti oma edulugudest, kus toodangu aluseks on paikkondlik lugu, kohalik kiri, muster, ornament.

Näitust korraldav organisatsioon Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuni 2013. aastani ka Põhjamaade käsitööliikumise juhtriik. Näitustesari annab üheaegselt ülevaate Eesti traditsioonidest inspireeritud käsitöö ja disaini hetkeseisust ning rahvusliku ehtekunsti arengust ja taassünnist. Samuti tutvustab teemakohaseid õppeülesandeid käsitööd õpetavates koolides. Tradistsioonidest lähtuva tekstiili näitusesaali toomise eesmärk on tutvustada ornamendi arengut ja võidukäiku Eesti uuemaaegses rahvakunstist inspireeritud tekstiilikunstis.
Näitus algab Rocc al Mare Kooli kaheksandate klasside õpilaste Kristina Rajando ornamendiõpetuse tundide raames valminud tööde esitlusega ja lõppeb väärikate vaibakunstnike loominguga, kes on olnud mitmete põlvkondade tekstiilikunstnike juhendajad ja inspireerijad. Näitusel eksponeeritakse aeganõudvates tehnikates valmistatud tekstiile: gobelääne, põimevaipu ja traditsioonilistes sidustes kootud rahvuslikke vaipu.

Esinevad Anu Raud, Ehalill Halliste, Malle Antson, Christi Kütt, Riina Tomberg, Astri Kaljus, Kadri Vissel. Tutvustame ornamentika kasutamise järjepidevust Eesti traditsioonis. Lisaks saab näha meisterlikku etnograafiast inspireeritud tikitud kinnaste kollektsiooni Kristi Jõestelt. Setu rahvakunstist inspireeritud esemeid esitlevad Evar Riitsaar ja Kauksi Ülle. Koostöös on nad vanad mustrid elustanud pakutrüki tehnikas ikoonilinadel. Samadelt autoritelt on väljapanekul ka vanade tapeetide käsitrükis rekonstruktsioonid ja seto ornamendist inspireeritud tapeedid.

Näituse teine eesmärk on tutvustada meie käsitööettevõtjate ornamendikasutusel põhinevat loomingut ja Eesti disainerite interpretatsioone antud teema tootearenduses. Näituse koostaja soovib pakkuda vaatajale käega katsutava ja ilu anda mõtlemisainet rahvapärase ornamendi, mustri või kirja arengutest tänapäevaste tarbeasjade kontekstis. Näitusel osalevad nii kogenud tegijad kui uued tulijad. Need on kunstnikud, disainerid ja käsitöölised, kes soovivad end avada maailmale läbi ornamendi ja on keskendunud tootearendusele või alles liiguvad oma loominguga selle suunas. Näha saab nii käsitööd ja disaini õpetavate kõrgkoolide – Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õpilastöid kui ka nende õpetajate Monika Järgi ja Mare Kelpmani töid. Toodetega esinevad OÜ Kodukäsitöö ja Raja Kohv, OÜ Emma Leppermann ja Mae Kivilo, OÜ Ruut ja Triip ja Riina Tomberg, Kristjan Jagomägi ja Design Factory, Lembe-Maria Sihvre ja Nukutuba, Ulve Kangro, Liina Viira ja Inglismaal elav ja tegutsev tüpograaf Evelin Kasikov.

Näituste avamisel 23. novembril kell 17.00 esineb rahvatantsurühm TUURIT-TUURIT, kes kannab rahvuslikke Liina Viira kostüüme.

Näituse koostajad ja kujundajad on Liina Tepand ja Liisa Tomasber.

„Ornament – võti maailma. Traditsioonist disainini“ ja Keiu Kullese „Rahvapärased ehted“ jäävad avatuks kuni 8. jaanuarini 2012.

Christi Küti vaibanäitus „PÕLLERAHVAS“
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ja loob me mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ette sidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitub isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina, ta on 1998. aastal lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Näitus jääb avatud Uue Kunsti Muuseumis kuni 18.detsembrini 2011

Näituseid toetab:
Eesti Kultuurkapital, Pärnu LV
27. oktoober 2011

 Hannele Savolaineni (Soome) akvarellimaalide näitus "BORN TO RIDE"
Uue Kunsti Muuseumis 1. - 14. november 2011
Avamine 31. oktoobril kell 17.00

Hannele Savolaineni akvarellmaalid teemal "Born to Ride" kiirgavad oma
müstiliste ja intensiivsete värvidega lähedust. Teosed ei edvista, vaid need
pakuvad välja tõlgenduse, kus hoolega kaalutletud jooned jäävad teesklematu
enesekindlusega paberile, säilitades sealjuures õrnuse. Maalid kujutavad
Mongoolia aasasid, aga neil võib näha ka merd. Näituse fotod jäädvustavad
mongolite karjasekultuuri kõige erinevamates olukordades -- mongol tõuseb
alati sadulasse.
Hannele Savolainen lõpetas Eesti Kunstiakadeemia aastal 2011. Samuti on tal
sel aasta olnud isiknäitus Tampere majas Tartus.
Hannele Savolaineni maale on erakogudes Eestis ja Soomes.

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
tel: 4430772
26. oktoober 2011 Tule Mati Põldre autoriõhtule Uue Kunsti Muuseumis!
30. oktoobril kell 15.00

Legendaarne filmilooja Mati Põldre jõudis kuldsesse sügisesse ehk oma elutee 75.verstapostini. Kuuekümne värvika dokfilmi ning poeetilise mängufilmi, samuti mitmete teatrilavastuste autor aga ei kavatse kaamerat põõsasse visata. Täna on tal töös tõsielufilm bibliofiil Olaf Esnast. Mehest, keda võib julgelt lugeda Pärnu linna ja maakonna elavaks mäluks.
Mati Põldre loomingu peajooneks on olnud erakordsete isiksuste portreteerimine. Ta on loonud mitu haaravat ekraaniteost helilooja Raimond Valgrest. Nõukogude okupatsiooni keerulistes tingimustes lõi Mati Põldre koos Grigori Kromanoviga uskumatult julge dokfilmi Artur Rinnest, Siberi elukooli karmust maitsnud ja rahva hulgas väga armastatud laulumehest.
Mati-Jüri Põldre parimaid dokfilme "Setu laulud", "Meie Artur", haaravat lugu saja-aastasest laulupeost "Mitte üksnes leivast" ning dramaatilist mängufilmi "Need vanad armastukirjad" (Raimond Valgre eludraama) saab nautida autori loomeõhtul Uue Kunsti Muuseumis, mis algab pühapäeval, 30.oktoobril kell 15.00 ja kus juubilariga vestleb Mark Soosaar.
Lähem info telefonilt 50 24 947.

Teretulemast meie sügisnäitustele ja Mati Põldre loomeõhtule!

Sinu Uue Kunsti Muuseum Pärnu
18. oktoober 2011

 Rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Meremuinasjutud“
Uue Kunsti Muuseumis
22.oktoober-14.november 2011
avamine 21.oktoobril kell 16.00

Läänemeri ühendab ja seob meid kultuuriliselt. Kõigil meil on merega seotud muistendeid ja muinasjutte. Nii tekkiski mõte korraldada rahvusvaheline näitus "Meremuinasjutud" ja kutsuda sellel osalema kõik kunstnikud, kes on osa võtnud Tallinna rahvusvahelistest illustratsioonitriennaalidest ja kellel selleks soovi ja võimalust on. Kõik kunstnikud kutsuti üles illustreerima üht enda valitud merega seotud muinasjuttu Läänemere kultuuriruumist.
Eri riikide kunstnikud olid rõõmuga nõus projektis osalema. Vähe sellest, enamus neist annetas oma töö(d) Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikogule. Kokku võtab näitusest osa 80 kunstnikku 101 tööga. Esindatud on kõik 10 riiki. Näitusega kaasneb kataloog. Kavas on eksponeerida näitust kõigis 10-s Läänemereäärses riigis, kust osalevad kunstnikud pärit on.
Illustratsioonikunst on väga demokraatlik kunstiliik, mis pakub rõõmu ja naudingut väikesele vaatajale, aga võlub ka täiskasvanud publikut. Igaüks leiab sealt oma vastavalt vanusele ja haridustasemele. Pole palju neid kultuuriüritusi, kuhu võib minna kogu perega ja kus ühtmoodi elamuse saavad nii sülelapsed kui ka nende vanemad ja vanavanemad. Igapäevaselt ümbritsevale massikultuurile pakub heal tasemel illustratsioonikunst kindlasti konkurentsi.
Lapse tee suure kunsti juurde algab pildist raamatus ja kui talle pakkuda parimat, mis selles vallas tehtud, siis on lootust kasvatada endale ka tulevikus kunstist huvituvat ja näitusi külastavat publikult, kes loeb lisaks ka raamatuid.

Rahvusvaheline illustratsiooninäitus "Meremuinasjutud" avati EestiLastekirjanduse Keskuses 2. aprillil 2011. Seejärel eksponeeriti näitust seoses rahvusvahelise muinasjutukonverentsiga mereäärses Eesti väikelinnas Haapsalus. Juunist 2011 oli näitus üleval Soomes Vuojoe mõisa kunstigaleriis ja nüüd jõuab Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse. Aastal 2012 rändab näitus Venemaal (Pihkva Kunstimuuseum jaanuar-märts, Novgorod, Peterburi, Moskva), edasi ootavad Poola (Gdansk) ja kõik ülejäänud Läänemere äärsed riigid.

Kõik inimesed armastavad muinasjutte. Olgu nad suured või päris väikesed. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Nad tahavad, et headel läheks hästi ja et kurjus saaks karistatud. Kõikide seikluste lõpp peab olema õnnelik. Paraku teame me kõik, et elus päris alati sedamoodi ei lähe. Mitte alati ei saa õiglus võidule, mitte kõikidel headel inimestel ei lähe elus hästi. Seda enam ootame me muinasjuttudelt õiglust ja õnnelikku lõppu. Öeldakse ju, et "elu kui muinasjutus" või et kellelgi on "muinasjutuline elu". Otse loomulikult tähendab see ju õnnelikku elu. Muinasjutud tulevad me juurde lapsepõlves ja saadavad meid läbi terve elu. Kes ei teaks Punamütsikest või Okasroosikest, kes poleks kuulnud Pöial-Liisist. Muinasjutud lähendavad rahvaid ja õpetavad meid nägema teisi kultuure ja tavasid.

Tulge vaatama kõik teie, kes olete lapsed või lapsemeelsed! Tulge kõik, kes ei häbene oma lapsepõlve ja kes te peate kalliks muinasjutte. Näitus ootab teid.

Viive Noor
Eesti Kujundusgraafikute Liidu juhatuse liige, raamatugraafika sektsiooni esimees
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
IBBY Eesti Osakonna asepresident
EKA AA illustratsioonikunsti õppejõud

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
www.chaplin.ee
tel: 4430772
avatud iga päev 9-19.00
17. oktoober 2011

 Ameerika filmide nädal Uue Kunsti Muuseumis
20. - 27. oktoober
Seansid on tasuta-

N, 20. oktoober kell 17.00 - kullafond
LINNUD
Autor Alfred Hitchcock
Draama/õudus, 1963, 119 min
Melanie Daniels (Tippi Hedren) tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga (Rod Taylor). Hoolimata mehe pisut sarkastilisest käitumisest snobistliku Melanie vastu, otsustab Melanie teda, tema ema Lydiat ja õde Cathyt Bodega Bays külastada. Kui Melanie kohale jõuab, ründab teda üks kajakas. Kuid see rünnak ei jää ainukeseks: päev hiljem ründavad kajakad lapsi, kamina kaudu lendavad majja varblased, leitakse surnud farmer, kelle silmad on välja nokitud. Järjest rohkem linde hakkab inimesi ründama.
Sobilik vaadata alates 15. eluaastast.

R, 21. oktoober kell 17.00 - lastele
VIHMAUSSI PÄEVIK
Autor Doreen Cronin
Animatsioon, 2004, 8 min
Vihmaussi igapäevased tegemised. Animeeritud perefilm, mis sobib vaadata alates 5-eluaastat.

PART PRESIDENDIKS
Doreen Cronin
Animatsioon, 2004, 14 min
Part otsustab astuda poliitikasse. Animeeritud perefilm, mis sobib vaadata alates 5-eluaastat.

ÄMBLIKU PÄEVIK
Autor Doreen Cronin
Animatsioon, 2005, 10 min
Lugu ämblikust, kes käib koolis ja koob võrke. Animeeritud perefilm, mis sobib vaadata alates 5- eluaastat.

MEES KES KÕNDIS KAHE TORNI VAHEL
Autor Mordicai Gerstein
Animatsioon, 2005, 10 min
Õhuakrobaat, kes kõndis kahe torni vahel. Animeeritud perefilm, mis sobib vaadata alates 5- eluaastat.


L, 22. oktoober kell 14.00 - kullafond
LINNUD
Autor Alfred Hitchcock
Draama/õudus, 1963, 119 min
Melanie Daniels (Tippi Hedren) tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga (Rod Taylor). Hoolimata mehe pisut sarkastilisest käitumisest snobistliku Melanie vastu, otsustab Melanie teda, tema ema Lydiat ja õde Cathyt Bodega Bays külastada. Kui Melanie kohale jõuab, ründab teda üks kajakas. Kuid see rünnak ei jää ainukeseks: päev hiljem ründavad kajakad lapsi, kamina kaudu lendavad majja varblased, leitakse surnud farmer, kelle silmad on välja nokitud. Järjest rohkem linde hakkab inimesi ründama.
Sobilik vaadata alates 15. eluaastast.


L, 22. oktoober kell 17.00 - kunstifilmid
SUURED LOOJAD. MARY CASSATT
Getting to Know esitleb
Animatsioon, 2008, 27 min
Mary Cassatti õrnad portreed peredest ja lastest. Kombinatsioon kunstist ja multikate lõbususest.

SUURED LOOJAD. ANDY WARHOL
Getting to Know
Dokumentaalfilm, 2007, 24 min
Maailmakuulus popkunstnik Andy Warhol räägib oma eluloost ja töödest.


P, 23. oktoober kell 14.00 - kullafond
SUURLINNA TULED
Autor Charlie Chaplin
Tummfilm, 1931, 87 min
"Suurlinna tuled" kuulub õigusega kinokunsti kullafondi. See on aegumatutest väärtustest soojalt ja huumoriga jutustav südamlik armastuslugu Charlie Väikese Hulkuri ja pimeda lilleneiu vahel.

Kriitikud on filmi korduvalt valinud maailma kõigi aegade esikümnesse ja ega siin vaielda ole mõtet. Ilmselt mõjub see ka järgmisel sajandil sama värskelt kui täna.


P, 23. oktoober kell 17.00 - kunstifilm
THOMAS HART BENTON
Autor Ken Burns
Dokumentaalfilm, 1988, 86 min
Thomas Hart Benton’i maalid kirjeldavad toimetulevat Ameerikat „suure depressiooni“ ajal. Ken Burns kasutab pikaaegselt kogutud materjale ja intervjuusid, et jutustada lugu mesimagusast ja imepärasest Bentonist, kes on jätnud oma jälje kunstimaastikule.


E, 24. oktoober kell 17.00 – ringvaade
SAN FRANCISCO
Pilot Guides esitleb
Ringvaade, 2004, 60 min
Film näitab Ameerika Ühendriikide ühe kõige populaarsema linna, San Francisco, tõmbenumbreid.


T, 25. oktoober kell 17.00 - ringvaade
CALIFORNIA
Pilot Productions esitleb
Ringvaade, 2003, 60 min
Filmis on vaatajateni toodud California kogu oma hiilguses.


K, 26. oktoober kell 17.00 - kunstifilm
PEREKOND SHAKERS
Autor Ken Burns
Dokumentaalfilm, 1989, 58 min
Shakers’id uskusid patsifismi ja feminismi, füüsilisesse tervisesse ja hügieeni olulisusesse, ning rohkem kui 200 aastat rõhutasid nad, et nende järgijad peaksid püüdma lihtsust ja täiuslikkust kõiges, nagu nemad seda tegid. Nad andsid oma käed tööle ja südamed Jumalale, et luua peen pärandmööbel, kuulsusrikas arhitektuur ja ilus muusika, mis jääb kestma ja inspireerima ka peale Shakers’eid.


N, 27. oktoober kell 17.00 - noortele
INTERNETIGA SUUREKS
Autor Rachel Dretzin
Dokumentaalfilm, 2008, 60 min
Teismelised loovad endale virtuaalse mina, kes nad olla tahaksid, kuid päris elus ei ole ning virtuaalse minaga kaasneb küberkiusamine ja ka interneti kuulsus.
12. oktoober 2011

 Pühapäeval, 16.oktoobril kell 16.00 Uue Kunsti Muuseumis Erki Kannuse
kineetiliste skulptuuride näituse ”TILINATOORIUM IV” avamine!

"TILININATOORIUM IV"
Erki Kannus, kineetlised skulptuurid

Kas oskame käituda kaoses?

Tilinatoorium on ajas ja ruumis jätkuv projekt, milles tavapille mitte tundvad tegelased otsivad uusi ja unikaalseid võimalusi muusika loomiseks.
Kas oleme kindlad, et muusikat saab luua vaid õppinud muusik? Ehk oleme lihtsalt kaanonite vangis - et päris pillid on vaid viiul ja klaver; et kaunis on vaid häälestatud orkester, kes esitab helilooja poolt nooti kirjutatud teost; et harmoonia moodustavad ainult teatud kokkulepitud noodid. Võib-olla suudaksime kõik luua muusikat, kui vaid neid pille ees ei oleks.

Minu pillid on sündinud veendumusest, et iga inimene, olenemata vanusest, haridusest jne. on võimeline tekitama nauditavaid helisid. Selleks piisab vahel kõige igapäevasemaist esemetest - sukavardad, panged, lauad, vedrud, köögiriistad, veetorud jne. Säärastest materjalidest pillid on nimme häälestamatud; neist väljuvad helid ootamatud, üllatavad, mängima ahvatlevad. Paljudele pillidele on lisatud helitehnilisi efekte, mõned töötavadki puht-digitaalselt - heli tekitamiseks piisab kätega vehkimisest või varju heitmisest. Lisaks on iga pill ka esteetiliselt nauditav objekt.

Musitseerida võib üksi ja kambakesi. Viimasel juhul olen märganud, kuidas esialgsest kaosest - igaüks elab end välja, kuulamata teisi - mõne aja möödudes areneb kooskõla.

Erki Kannus
mob: +372 56 985 131

Näitus avatud Uue Kunsti Muuseumis 16.oktoobrist -14.novembrini 2011

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
10. oktoober 2011


"Naisteta küla"


"Õpetaja Irena"

 

 Uue Kunsti Muuseumi dokfilmisari
Valikkava Pärnu Filmifestivali filmidest
Igal reedel kell 18.00. Tasuta!

Reedel, 14. oktoobril alustab uut hooaega uue kunsti muuseumi dokfilmisari, mille raames linastub valik filme suviselt XXV Pärnu filmifestivalilt. Uus ja eriline teema oli sellesuvisel Filmifestivalil õnneotsijad, mis kajastub suures osas ka tulevas sarjas, kus hoolimata sotsiaalsetest, kultuurilistest või poliitilistest takistustest liiguvad inimesed oma unelmate ehk siis ettekujutatava õnne poole. Need inimeste reaalset elu puudutavad ja hingeminevad filmid leidsid suvel kinokülastajate seas suurt poolehoidu, just seetõttu, et neis kajastusid ka eestlastele omased probleemid, mured ja rõõmud. Portreefilmid õnneotsijatest tõmbaavad kinosaalis olija emotsionaalsesse keerisesse ning kutsuvad läbi elama teekonda õnnele või õnne suunas.

Sel reedel tuuakse vaatajate ette serbia filmireþissööri Srdjan Sarenac dokfilm „Naisteta küla“. See XXV Pärnu Filmifestivalil Eesti Rahva Auhinna võitnud film viib meid Serbia edelapiiril asuvasse mägikülla, kus peale eaka naise surma on alles jäänud vaid neli keskealist meest. Kas põhjuseks võiks olla see, et kõik noored naised on linna ära kolinud või hoopis see, mis on tõenäolisem, et üksi jäänud mehed elavad kuskil kaugel taludes, kus miski ei meenuta kaasaegset tsivilisatsiooni – neil on küll auto, elekter, televiisor ja isegi telefon, aga neil on ka logisev aiamaja, vesi kaevust ja tapeediks väljalõiked “Playboy” ajakirjast. Kuid lonkav eluviis ei heiduta Serbia mehi ning üks neist on otsustanud endale naaberriigist Abaaniast naise muretseda.
Teadupärast on Albaanias palju vallalisi naisi, kuna nende mehed said sõja jooksul surma ja nii otsustabki filmi peategelane Zoran, et hoolimata kahe riigi vahelisest vaenust, tuleb ka temal ulatada käsi sümboolse oliivioksaga ning järgneda sisehäälele. Kas ja kuidas Zoran Albaaniast oma sinilinnu kinni püüab, seda Srdjan Sarenaci film piilubki.
Film ise on ühtlasi nii lõbus, kui nukker. Sedalaadi meeleolule aitab kaasa filmis kasutatud Serbia folkmuusika, mis minu arust mõjub ka mikstuurina veidrast komöödiast ning kurvameelsusest. Loo põhiraskus seisneb aga kahe rahvuse erinevatel arusaamadel ning takistuseks saab ka raske ja keeruline paberimajandus. Nukraim on ehk jälgida osa, kui Zoran saabub kohtuma grupi vallaliste naistega, kes näevad välja pigem prostituutide salga moodi, mitte aga koduperenaistena. See moment on filmis vaataja jaoks tegelikult väga oluline, meile eksponeeritakse seda lausviha mis nende kahe rahvuse vahel eksisteerib. Mõlemal riigil on oma versioon olnud sõjast ja kelle pool on õigus, on raske öelda. Kummalgil poolel on olnud suuri kaotusi, kuid need ei ole olnud nii laostavad, kui nendel kolmel mehel seal Serbia mägikülas, kes ei leidnud endale armastust, naist ega laste ema. Aga samas on see väga tundeküllane ja isikupõhine kaotus, mis võib inimesi haavata kõige sügavamalt ja ðokeerivamalt ning sellinegi lüüasaamine jätab kindlasti oma jälje!

Seansid toimuvad kord nädalas, reede õhtuti kell 18.00, ja on kõigile tasuta.
Täpne kava www.chaplin.ee

Vaiko Edur, Pärnu Filmifestivali programmijuht
10. oktoober 2011.

14. oktoober kell 18.00
NAISTETA KÜLA
Reþissöör Srdjan Sarenac, Prantsusmaa/Horvaatia (filmitud Serbias ja Albaanias), 2010, 55 min.
Serbia ja albaania keeles, eestikeelsed subtiitrid.
Serbia edelapiiril asub mägiküla Zabrdje. Elab selles külas vaid neli meest, kellest kolm on vennad: Dragan, Zoran ja Rodoljub. Siinsetes majades pole kaasaaegseid mugavusi, aga mis kõige hullem – puudub ka hoolitsev naisekäsi. Zorani sõber Danko leidis omale hea küljeluu naaberriigist Albaaniast, kus mõned külad on vaid õrnema soo päralt. Nii otsustabki Zoran, et hoolimata kahe riigi vahelisest vaenust, tuleb ka temal ulatada käsi sümboolse oliivioksaga ning järgneda sisehäälele. Kas ja kuidas Zoran Albaaniast oma sinilinnu kinni püüab, seda Srdjan Sarenaci film piilubki.
XXV Pärnu Filmifestivali Eesti Rahva Auhind.

21. oktoober kell 18.00
ISA PRUUDID
Reþissöör Lily Sheffy, Iisrael (filmitud Iisrael ja Saksamaal), 2010, 56 min.
Heebrea ja saksa keeles, inglisekeelsed subtiitrid.
Yaron jagab oma elu Iisraeli ja Saksamaa vahel, sest tal on kolm kodu, kolm naist ja kaks last. Yaroni tütar teeb isast filmi ja püüab mõista, miks mees sellisel moel õnne otsib.

28. oktoober kell 18.00
KORRALDATUD ÕNN
Reþissöör Daniela Dar-Creutz, Saksamaa (filmitud Indias), 2010, 58 min.
Inglise, kaðmiiri, urdu keeles, inglisekeelsed subtiitrid.
Dokfilm Kashmiri orust, kus moslemi perekond otsib oma tütrele peigmeest. Kunagi elasid siin hindud ja moslemid sõbralikus rahus, nüüd aga on pinge nii suureks kasvanud, et nii Pakistan kui India on end tuumarelvadega varustanud. Dar-Creutzi film püüab leida inimlikkust ja mõistmist läbi traditsioonide hoidmise ning jäädvustamise.

4. november kell 18.00
ARMASTAJAD
Reþissöör Rafal Skalski, Poola, 2010, 51 min.
Poola keeles, inglisekeelsete subtiitritega.
Viis armunute paari pajatavad oma probleemidest. Kuigi igas paaris on üks partneritest sügava füüsilise puudega, pole see takistuseks teel õnnele.

11. november kell 18.00
TALIYA.DATE.COM
Reþissöör Taliya Finkel, Iisrael, 2011, 54 min.
Heebrea keeles, inglisekeelsed subtiitrid.
Taliya Finkeli dokumentaarium pajatab, kuidas filmi autor interneti kaudu mehi kohtab, armastust otsib. Otsinguriistad on hiir, klaviatuur ja fotoðopi trikid. Iga kohtingu järel kirjutab Taliya “dokpoeemi”. Ta pöörab nõtkelt üksikute huntide häda ja ahastuse poeesiaks ning filmikunstiks.

18. november kell 18.00
PEREKOND
Reþissöörid Albert Herskovits ja Mikael Wiström, Rootsi (filmitud Peruus), 2010, 58 min, 2010
Portreefilm vaesest Peruu perekonnast. Raskustest pääsemiseks otsustab pereema Naty, kes on oma kodumaal töökoha kaotanud, minna õnne otsima Hispaaniasse. Kahe aasta pärast tuleb ta tagasi hoopis teistsugusena.

25. november kell 18.00
ÕPETAJA IRENA
Reþissöör Itamar Chen, Iisrael, 2010, 52 min.
Heebrea ja vene keeles, inglisekeelsed subtiitrid.
Kõige ohtlikumas Jeruusalemma linnaosas, kus valitseb töötus, lootusetus ja rassilised pinged, kus lapsed on kaotanud lootuse eneseteostuseks, töötab Ukrainast pärit vene õpetaja. Ta on endale tõestanud, et ei alistu oludele. Kasutades unikaalset ja mõneti vastuolulist pedagoogilist meetodit, taastab ta inimestes usku oma võimetesse ja võimalustesse. Muutusteks laste elus püüab ta kõigepealt muuta nende vanemate nägemust elust.
XXV Pärnu Filmifestivali Suur Auhind.

30. september 2011

 4.oktoobril kell 15.00 Uue Kunsti Muuseumis Anne Helene Gjelstadi (Norra)
fotonäituse SUUR SÜDA, TUGEVAD KÄED avamine!

SUUR SÜDA, TUGEVAD KÄED -
Kihnu ja Manija eakate naiste portreed.

Norra fotograaf Anne Helene Gjelstad on jäädvustanud viimasel kolmel aastal Kihnu ja Manija auväärsesse ikka jõudnud naiste elu ja rikkalikku kultuuripärandit, mille kandjaks nad on. Traditsioone au sees hoides kannavad nad vanade kommete kohaselt endiselt rahvarõivaid ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi oma käsitööoskusi.

Anne Helene (s 1956 Oslos) kirg on pildistada inimesi – portreesid, moe- ja dokumentaalfotosid. Ta jäädvustab ka elustiili, ilukunsti, maastikke ning eraprojekte. Portreede eest on norralanna pälvinud tunnustust Norra Fotograafide Liidu iga-aastastel rahvuslikel konkurssidel. Möödunud aastal võitis ta kuldse auhinna võistlusel Gullsnitt 2010, kus osales kuue Kihnu ja Manija naise fotoga.

Fotonäitus avati esmakordselt Kihnu Muuseumis 24. aprillil 2011.

Näitust toetab kultuuriprogramm Kihnu kultuuriruum 2011 - 2014.

Näitus jääb avatuks Uue Kunsti Muuseumis 29.oktoobrini 2011.


Lisainfo näitusest: Maie Aav
Kihnu Muuseumi juhataja
tel: 44 69 717
e-post: muuseum@kihnu.ee
07. september 2011


U. Roosvalt "Bengtskari kaljud"


P. Laurits "Escape to Tallinn"

 Kutsume Teid neljapäeval, 15.septembril kell 15.00
Uue Kunsti Muuseumisse
kolme uue näituse avamisele!

"TEERADA KIVIS"
Uno Roosvalt´i juubelinäitus
maalid, joonistused eluteelt
Uno Roosvalt tähistab oma 70. sünnipäeva ja üle 40 aasta kestnud kunstnikuteed Uue Kunsti Muuseumis näitusega „Teerada kivis“. Kunstnik on selle näituse tööde ühisnimetajaks valinud kivid, kuna ta on kiviseid maastikke joonistanud-maalinud pea kõik oma kunstnikuaastad. Uno Roosvalti köidavad rannamaastikud nii Eestis kui ka mujal Põhjamaades. Juubelinäitusel näeb teoseid Norrast, Ðotimaalt, Ahvenamaalt ja Eesti rannikult. Eriti mõjusad on Roosvalti impressioonid Islandi liustikelt ning laavaväljadelt.
Juubelinäitus jääb Pärnusse kuni 14.oktoobrini.

"MATTISE MARTÜÜRIUM"
Peeter Lauritsa fotonäitus
Autori sõnade järgi on tegemist fotograafilise koomiksiga keskaegsest Tallinnast. Talupoeg Mattis põgeneb Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest linna. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.
"Kui püüda selle koomiksi lugu ette kujutada tänases Tallinnas, siis peaks linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku, näiteks Solarise liftis," arvab fotosarja autor Peeter Laurits.

Väljapaneku avamisel leiab aset Jaak Kilmi ja Kiur Aarma filmi „Tallinna kilud“ esilinastus Pärnus.
"Mattise martüürium" on avatud kuni 14. oktoobrini.

"VÄRVI! VALGUST! VARJU!"
Pärnu Kunstikooli õpilaste sügisnäitus
Valik eelmisel õppeaastal valminud töödest. Legendaarseks on saanud õpetaja Peeter Somelari maalitundides kõlanud ja lõputult mõtetes tuksuvad õpetussõnad: Värvi, valgust, varju! Igal õpetajal oma metoodika ja lähenemisviis. See väljendub ka õpilaste töödes: kes on ekspressiivsem, kes tunnetuslikum, igal oma tee. Ja valmivadki tööd...milles on fantaasiat ja värvi, natuuri ja vormi. Jätkugu ideid ja huvitavaid teostusi!
Näitust saab vaadata kuni 30. septembrini.

Alates 12-ndast septembrist Uue Kunsti Muuseum avatud iga päev 9-19.00

Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430 772
www.chaplin.ee
01. september 2011

 TERVES KEHAS VAHVA VAIM
Jüri Jaansoni kahe silla jooksule pühendatud filmikava
Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10
Pilet (sisaldab ka aktinäituse MEES ja NAINE külastust) 1,60 €,
Kahe silla jooksul osalejatele 1€.

Uue Kunsti Muuseum on tulevaks nädalavahetuseks kokku pannud filmikava sportlikest inimestest ja tegevustest. Programm on pühendatud Jüri Jaansoni kahe silla jooksule.

Laupäeval, 3. septembril
16.00
SÜGISKULD, autor Jan Tehaven, 94 min. 2010, filmitud Saksamaal, Austrias, Rootsis
Lustlik film kõrgesse ikka jõudnud meestest ning naistest, kes valmistuvad rahvusvaheliseks veteranide olümpiaks. Saja-aastane austria kunstnik Alfred treenib kettaheidet ning tahab kindlasti võita kuldmedalit. „Ma ei tunne ennast sajasena. Kuni mu keha töötab, pole vananemine mulle probleemiks“, ütleb Alfred. Rootslane Herbert arvab, et sport aitab tal elu pikendada. Armastus spordi vastu muutub filmilooja Jan Tenhaveni käe all armastuseks elu vastu.

18.00
JUHTUM PAM’I SAAREL
63 min. 2010, filmitud Gröönimaal
Autor Eliza Kubarska
Poola alpinistid Eliza Kubarska ja David Kaszlikowski usuvad, et nende õnn on peidus maailma kõrgeimal rannakaljul Lõuna-Gröönimaal. Sinna saab ronida üksnes laevalt. Jääkülma vette kukkudes kestaks inimelu siin vaid mõned minutid. Inimtühi Pam’i saar ja üliraske matk avavad filmi kangelaste silmad teineteise tunnete suhtes...

20.00
KÖIELKÕND
70 min. 2006, filmitud Hiinas
Autor Petr Lom
Uguuride rahvussport dawadz on ühtlasi rahvakunst. Hiina Rahvavabariigis elavad uiguurid on moslemid ning keskvõim ahistab neid. Kümmekond tuhat separatismis süüdistavat uiguuri istub vangis, sajad on tapetud. Vanemateta jäänud uiguuri lapsed elavad lastekodus, kus nad harjutavad iidset rahvatraditsiooni dawazi, mille elemendid on köielkõnd, köieljooks, köieltants.

Pühapäeval, 4. septembril
14.00
JUHTUM PAM’I SAAREL, autor Eliza Kubarska, 63 min. 2010, filmitud Gröönimaal
Poola alpinistid Eliza Kubarska ja David Kaszlikowski usuvad, et nende õnn on peidus maailma kõrgeimal rannakaljul Lõuna-Gröönimaal. Sinna saab ronida üksnes laevalt. Jääkülma vette kukkudes kestaks inimelu siin vaid mõned minutid. Inimtühi Pam’i saar ja üliraske matk avavad filmi kangelaste silmad teineteise tunnete suhtes...

16.00
ÕPILASTE ÕNNELIK ELU KUNSTIKOOLIS, autor Yu Zhou, 55 min. 2006, filmitud Hiina
Daliani Kunstikoolis õpib grupp lapsi vanuses 5 kuni 12 eluaastat. Pisaratega pooleks õpivad nad siin akrobaatikat. Osad lapsed saavad peksa, kui nad kehaharjutusi korralikult selgeks ei õpi. Õpetajaid siiski armastatakse, sest nad on lastele peaaegu vanemate eest. Ainult vähesed tõusevad pärast kuus aastat kestnud ränka õppetööd kuulsuste pjedestaalile...
09. august 2011

 Jaak Looveer ja Hedi Roots toovad Pärnu "NIMEPÄEVA".
12. - 14.augustini on võimalik tutvuda Uue Kunsti Muuseumis interaktiivse installatsiooniga "Nimepäev".

Interaktiivne installatsioon „Nimepäev“ tuletab meelde, mida tähendab Sinule Su nimi. Kui palju Sa väärtustad iseennast, vaid olemasolemise eest? Milliseid tundeid tekitab isikliku ülistuslaulu kuulmine proffessionaalse koori esitluses? „Nimepäev“ valmis Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames ning esitus esmakordselt septembris 2010 Tallinnas.
Osalejad:
Hedi Roots, Jaak Looveer - autorid;
Maria Kõrvits – helilooja;
Noorte segakoor VoxPopulis, dirigent Janne Fridolin - esitus;
Tammo Sumera – it lahendus ja helireþii;
Pirkko Runnel – video ja montaaþ;
Jaan Malin – laulu tekst

Pärnus liitub installatsiooniga poeet Luulur eraldi aktsiooniga, kus ta etendab Pärnu linna tänavatel möödujaile isiklikke ja ainukordseid verbaalseid pühendusi.

NIMEPÄEV
Kirjeldus ehk MIS SÜNNIB?
Juhuslik möödakäija avastab enda ees musta kuubiku. See on nagu kingipakk, mis peidab sees varandust. See varandus kuulub eranditult kõigile aga samas on igale inimesele väga isiklik. See pakk toob sind koju või inglise keeles „makes your day“.

MIS MÕTTES?
Ei ole reklaamitrikk: Külastaja siseneb ruumi. Tal on sisenedes ukse kõrval ekraanil võimalik teha ÜKS valik, seejärel ta võtab istet tugitoolis. Eesriie avaneb ja tema ees seisab koor...
20 sekundi pärast on kõik möödas, Külastaja astub välja. Eesuksel juhatab portjee sisse järgmise inimese.

KUIDAS...
Kuidas panna inimesed väärtustama seda mis on, seda mis on tähtis, seda et nad on? Kuidas neid rõõmustada, kuidas pakkuda neile positiivseid emotsioone. Kuidas mõjutab kuulajat isiklik ülistav muusikaline pöördumine?

MIKS?
Igale Siimule-Ellale, Otile, Heljule, Hildale, Cätlinile, Antoninale, Mikule rõõmsa päeva puhuks. See on tänu ja kiituse avaldus millega ütleme: aitäh, et Te olete, Teid on siia vaja.

SELLEST MIS TEGELIKULT TOIMUB
See ruum on kontsertsaal. Kohe ukse juures on postament klaviatuuriga, ruumi keskel on tugitool, laes ripub lühter, ühel seinal videoprojektori pilt tuules liikuvate lavakardinatega.
Tänavalt sisse astuv Inimene trükib oma nime klaviatuurile ning istub pehmesse mugavasse tugitooli. Hetk vaikust liikuvate kardinatega ning seejärel kardinad avanevad. Laval (ekraanil) seisab segakoor. Üks, kaks ja kolm … koor laulab Inimesele tema nime. Esitus kestab umbes 20 sekundit. Sellel ajavahemikul dirigeerib koorijuht ning laulab koor ülistavalt improvisatoorse meloodia nimest kasutades erinevaid hääletämbreid (ka sosistamist) vastavalt nimede iseloomule.
Nimed on grupeeritud pikkuse ja häälduse järgi 9 rühma, milledele on loodud sobivad aranþeeringud. Kokku on koor linti laulnud 720 nime (-laulu) ning mille kirjakeelseid vasteid on programmis mitu korda rohkem. Kui siiski inimese nimele vastet ei leidu käivitub valikus isikliku pöördumisega laul: „sa siia jää mu armas …“ Selliseid laule on valikus 3 varianti.
Nimede valikus on populaarseimad eesti ja vene nimed läbi aastakümnete, lisaks nendele leidis iga osaleja mõned endale lähedaste inimeste nimed.

KUULAJA enda jälgimise objektiks jääb see mis toimub tema emotsioonidega sel isikliku hümni kuulmise hetkel. Kui kuulaja endast lugu peab siis peaks selline (nimeline) kannustus mõjuma vähemalt ergastavana, just nagu tass kohvi ja seda täiesti tasuta.

MEEDIAKAJASTUSED installatsioonist „NIMEPÄEV“:
http://www.youtube.com/watch?v=R8MnxAtfqlQ
http://www.reporter.ee/2010/09/29/vabaduse-valjakul-saab-panna-segakoori-laulma-oma-nime/
http://uudised.err.ee/index.php?06216209

"Nimepäeva" installatsioon avatud Uue Kunsti Muuseumis:
12.augustil 9-21.00
13.augustil 9-24.00
14.augustil 9-21.00
08. august 2011 13.augustil pakub Uue Kunsti Muuseum "Augustiunetusel" kunsti ja filmielamusi!

KUNSTIELAMUSED:
Kell 9 - 24.00 Interaktiivne installatsioon „Nimepäev“.
Installatsioon tuletab meelde, mida tähendab Sinule Su nimi. Kui palju Sa väärtustad iseennast, vaid olemasolemise eest? Milliseid tundeid tekitab isikliku ülistuslaulu kuulmine proffessionaalse koori esitluses? „Nimepäev“ valmis Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames ning esitus esmakordselt septembris 2010 Tallinnas.

Kell 19.00 MAAILMA ESIMESED KUNSTNIKUD
Ameerika antropoloogi ja kunstiajaloolase Paul Firnhaberi loeng MAAILMA ESIMESED KUNSTNIKUD
eelajaloolistest maalingutest kultuskoobastes ja ohvrikividel, saatjaks autori slaidiprogramm kõigil kontinentidelt,
Pilet 1,60 eurot võimaldab osa saada ka rahvusvahelisest aktinäitusest "Mees ja Naine".

Kell 9 - 24.00
XVIII Rahvusvaheline aktinäitus MEES, NAINE ja ELEKTER.
II Rahvusvaheline nukunäitus MEES JA NAINE.

FILMIELAMUSED
Kell 20:00 - ÕNNEOTSIJAD
NAISTETA KÜLA, reþissöör Srdjan Sarenac, 83 min. 2010, Prantsusmaa ja Horvaatia (filmitud Serbias ja Albaanias)
Serbia edelapiiril asub mägiküla Zabrdje. Selles külas elab vaid neli meest, kellest kolm on vennad: Dragan, Zoran ja Rodoljub. Siinsetes majades pole kaasaaegseid mugavusi, aga mis kõige hullem – puudub ka hoolitsev naisekäsi. Zorani sõber Danko leidis omale hea küljeluu naaberriigist Albaaniast, kus mõned külad on vaid õrnema soo päralt. Nii otsustabki Zoran, et hoolimata kahe riigi vahelisest vaenust, tuleb ka temal ulatada käsi sümboolse oliivioksaga ning järgneda sisehäälele. Kas ja kuidas Zoran Albaaniast oma sinilinnu kinni püüab, seda Srdjan Sarenaci film piilubki.

Kell 22:00 MEELEOLUKAS MAAILM
LIBAJÄNES, reþissöör Guerin van de Vorst, 10 min. 2010, Belgia
Lugu ühest mahajäetud paigast, kus vanad karmid meloodiad ning purunenud lootuste tondid kõlguvad, kus midagi pole enam loota peale selle, et elu on siiski täis põnevaid ootusi.

ANDERS JA HARRI, reþissöörid Åsa Blanck ja Johan Palmgren, 13 min. 2009, Rootsi
Anders ja Harri on parimad sõbrad. Nad reisivad paika, kus juhtus Rootsi ajaloo suurim rongiõnnetus. Aastal 1918 jooksis rööbastelt Malmö-Stockholmi kiirrong. Äkki ununenud sündmus elustub ning ootamatu muusika hakkab helisema.

KARJALAAGER, reþissöör Alijan Nasirov, 28 min. 2010, Kirgiisia
Argielu kirgiisi perekonna karjalaagris. Siin, kõrgmägedes suudavad elada vaid jakid, hundid ning eriti vaprad inimesed. On nad aga ilma autode, kaupluste ja elektrita ka õnnelikud?

kell 23:00 - ÕNNEOTSIJAD
SÜGISKULD, reþissöör Jan Tehaven, 94 min. 2010, Saksamaa, Austria, Rootsi
Humoorikas film kõrgesse ikka jõudnud meestest ning naistest, kes valmistuvad tähtsaks võistluseks Soomes. Saja-aastane austria kunstnik Alfred treenib kettaheiteks ning tahab kindlasti võita kuldmedalit. „Ma ei tunne ennast sajasena. Kuni mu keha töötab, pole vananemine mulle probleemiks“, ütleb Alfred. Rootslane Herbert arvab, et sport aitab tal elu pikendada. Armastus spordi vastu muutub filmilooja Jan Tenhaveni käe all armastuseks elu vastu.

Lisainfo Augustiunetusest:
http://www.augustiunetus.ee/
08. august 2011

 Andre Hinn'i klaverikontsert "Meistriteoseid Viini klassikutelt"
18.augustil kell 18.00 Uue Kunsti Muuseumis

Andre Hinn, (s. 1978Tallinnas) alustas muusikaõpingutega 1985. aastal Tallinna Lastemuusikakoolis. Aastatel 1988 – 1996 õppis Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Maigi Pakri ja viimasel õppeaastal ka dots. Ada Kuuseoksa juures. 1996 – 2002 jätkusid õpingud Eesti Muusikaakadeemias dots. Ada Kuuseoksa ja prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2000 a. alustas A. Hinn magistriõpinguid EMA-s prof. Ivari Ilja klaveriklassis, katkestades need seoses õpingute jätkamisega Kölni Muusikakõrgkoolis. Alates 2001 a. sügisest õppis prof. Dr.h.c. Arbo Valdma klaveriklassis Kölni Muusikakõrgkoolis Hochschule für Musik Köln . Sealse diplomiõppe klaveri eriala solistisuunal lõpetas A. Hinn veebruaris 2006, magistrantuuri samas õppeasutuses aastal 2009. Õppeaastal 2009/2010 täiendas end Belgia Muusikakõrgkooli Institut Supérieur de Musique et de Pédagogie magistrantuuris prof. Christian Beldi juures. Õpingute vältel on A. Hinn osalenud ka paljudel meistrikursustel.
Konkurssidel: mitmed auhinnad noorte pianistide konkurssidel ( 1990; 1991; 1994 ); preemia EMA kammeransamblite konkursil (1998); 1. koht klaveritudengite erikonkursil Lions klubi poolt organiseeritud kultuuriinitsiatiivil 5. Jugendmusikwettbewerb der Bergischen Region (Saksamaal, 2004). Kaks eripreemiat ja finalist VII-l Eesti pianistide konkursil (2008).
Andre Hinn on andnud kontserte Eestis ja Saksamaal. Astunud üles ka Pärnu Linnaorkestri ja ERSOga dirigent Jüri Alperteni juhatusel. Klavessinisti ja pianistina on A.Hinn osa võtnud mitmetest kontsertturneedest (Saksamaa, Hispaania, Inglismaa, Ðotimaa, Iirimaa) Junge Philharmonie Köln koosseisus.
Andre Hinn on Eesti Interpreetide Liidu liige. Alates 2009 a. septembrist töötab A. Hinn õpetaja ja klaverisaatjana Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Esitusele tulevatest teostest
W.A. Mozart – Menuett D-duur KV 355
Ehkki sellele menuetile on Trio-osa komponeerinud Maximilian Stadler, ei ole tänapäeval siiski mingit kahtlust, et menuett ise pärineb ikkagi Mozartilt, kuigi käsikirja pole tänaseni leitud. Tegemist on ühe suhteliselt vähetuntud Mozarti palaga, mis on samas väga omanäoline. Väga lühikesse aega on mahutatud tollele ajale ebatüüpilised, hästi pingelise, dissonantse harmooniaga lõigud, millele vastanduvad jällegi ülimalt Mozartlikud repliigid. Dissonantsete lõikude faktuur pärineks aga justkui mõnest keelpillikvartetist. Käesoleval kontserdil tuleb menuett ettekandele ilma Stadleri Triota.

W.A. Mozart – Rondo D-duur KV 485
Käsikirja on pala lõpus Mozart oma käega dateerinud – 10. jaanuar 1786. Dünaamikat on nooti märgitud äärmiselt vähe. Teema esimene pool pärineb Johann Christian Bachi D-duur kvintetist op. 11/Nr. 6. Mozart kasutas sama teemat eelnevalt ka varem – oma klaverikvartetis g-moll KV 478, mis valmis oktoobris 1785. Teos pakatab elurõõmust ja kõlab vaatamata oma osaliselt laenatud teemale „eht-mozartlikult”.

W.A. Mozart –12 Variatsiooni prantsuse laulule
„ Ah, vous dirai-je, Maman“ C-duur KV 265
See anonüümne teema on Pariisis tuntud juba vähemalt 1761. 1770-datel oli see seal üks armastatumaid variatsiooniteemasid. Ehkki Mozart kuuliski seda laulu tõenäoliselt just Pariisis, ei ole need variatsioonid valminud ilmselt siiski mitte varem kui 1781, juba Viinis olles.
Tänapäeval on see viis maailmas tuntud eelkõige jõululauluna. Saksamaal kirjutas teksti Hoffmann von Fallersleben, laulu pealkirjaks Morgen kommt der Weihnachtsmann. Jõululauluna kasutatakse meloodiat veel Ungaris ja Hollandis. Inglismaal on viis tuntud lastelauluna Twinkle, Twinkle, Little Star , mille sõnade autoriks Jane Taylor. Samuti kasutatakse sama meloodiat Inglismaal lastele tähestiku selgeks õpetamisel, tuntud pealkirjade all Alphabet song või ABC song . Ka lastelaul Baa, Baa, Black Sheep on sama teemaga, ehkki rütmiliselt veidi keerukam. Rütmiliselt veidi muudetult on viis Saksamaal kasutusel ka kui Alle meine Entchen . Eesti lapsed peaksid aga teadma laulu Kõik minu pardikesed ujuvad vees .
Lisaks Mozartile on teemat muusikalise materjalina kasutanud ka teised heliloojad, näiteks Ferenc Liszt, Camille Saint-Saëns, Ernst von Dohnányi. Ka Joseph Haydn on sellest teemast vahest teatavaid mõjutusi saanud, kui komponeeris oma Sümfoonia nr.94 teist osa (Üllatussümfoonia).

A. Schönberg – 6 kleine Klavierstücke op. 19 (6 väikest klaveripala op. 19)
Imelik on mõelda, et sellel teosel on käesoleva aasta veebruaris ja juunis nö 100-aastane juubel. Nimelt kirjutas Schönberg 5 esimest pala veebruaris 1911; ning viimase lisas tsüklisse juuni keskel, umbes kuu pärast Gustav Mahleri surma, kellele ta selle kuuenda pala pühendas. Kummaline just seetõttu, et teos kõlab niivõrd värskelt ja modernselt, et võiks vabalt olla kirjutatud ka mõne kaasaja helilooja poolt. Ehkki teos on atonaalne, on ta samas väga ekspressiivne ja isegi teatavate romantiliste elementidega. Väga lühikesse aega – miniatuurivormi on tegelikult tihendatud suuremõõtmelised teosed. Kõlagu see viimane, leinameeleolus 6. pala (mis meenutab juba järgneva A. Weberni helikeelt) me äsjalahkunud Eesti krooni mälestuseks.

W.A. Mozart – Sonaat B-duur KV 281
Teos on kirjutatud Müncheni reisi ajal (nagu ka kõik esimesed kuus klaverisonaati) 1774. Tunda on Johann Christian Bachi eeskuju.
I. osa Allegro omab peamotiivi iseäraliku rütmi ja rohkete kaunistustega baroklikke sugemeid. Järgnevad edvistavad käigud ning kõrvalpartii algus ei jäta teose autori osas küll mingit kahtlust.
II. osa Andante amoroso algab ebatüüpiliselt – tegemist oleks justkui sissejuhatusega sellele „amoroso“-osale, mis on tõesti väga ilutsev muusika selle sõna kõige paremas tähenduses. Ebatavaline on pikk parema käe soolo laskuvate tertsidega kohe alguses.
III. osa Rondo. Allegro on tantsuline ringmäng tokaatalike vaherepliikide ja ulakate eellöökidega. B-osas kuuleme siiski ka murelikke toone, neid ei tasuks aga liiga tõsiselt võtta.

W.A. Mozart – Sonaat C-duur KV 330
Nagu selgub ühest kirjast, on see sonaat üks nendest, mida Mozart muuhulgas oma õele mängimiseks kirjutas. Teos valmis kõige varem 1781, mitte 1778 Pariisis, nagu varem arvati. Minu isiklik arvamus on, et see on Mozarti sonaatide seas üks mozartlikemaid. Väga täiuslik muusika!
I. osa Allegro moderato peapartii on kujukas näide sellest, kuivõrd geniaalset muusikat on võimalik luua heliredelitest! Järgnev muusikaline materjal on seevastu väga vaheldusrikas ja figuratiivne.
II. osa Andante cantabile kõlab tõesti nagu „sõnadeta laul“. Eriti puudutab hingekeeli minoorne keskosa, mille murelikkus ja kurbus leiavad pärast A-osa kordumist helge lahenduse maþooris.
III. osa Allegretto on sonaadivormis, väga lennukalt tantsuline, ootamatute üllatuste ja elava fantaasiaga sädelev finaal.

L. v. Beethoven – Sonaat F-duur op. 10 nr. 2
Op. 10 koosneb kolmest sonaadist: nr. c-moll, nr. 2 F-duur ja nr. 3 D-duur. Oopus valmis 1796 – 1798, esmatrükk Viinis 1798. Kompositsioonitehniliselt moodustavad need sonaadid ühtse terviku. Neid kolme sonaati on vaadeldud isegi kui teatavat „sonaati sonaatidest”, kus esimene sonaat oleks justkui esimene osa, teine teine ja kolmas kolmas osa. Seda heliloomingulist ühtsust iseloomustab kõigepealt mõiste terminus technicus (kasutusele võetud Arnold Schmitzi poolt). Lahtiseletatuna tähendab mõiste, et iseenesest ekstreemselt erinevad ja vastandlikud muusikalised karakterid, mis on paigutatud ajaliselt väga lühikesse ruumi, pärinevad struktuurselt siiski samast muusikalisest tuumikust. Antud printsiip tungib Beethoveni sonaadiloomingus esmakordselt nii eredalt esile just op.10 puhul. Lisaks sellele on sonaadid ühtseks tervikuks seotud ka läbi dramaturgia ja teiste muusikaliste komponentide või sarnasustega.
Grupi keskmine sonaat, ehk siis op. 10 nr. 2, mõjub tõsiste ääresonaatide (nr. 1, nr. 3) vahel mänglevalt, olles sagedaste humoorikate üllatuslike pööretega, teatavas mõttes ka pastoraalsete sugemetega. Filosoofiline ja emotsionaalselt sügav teine osa on äärmistega võrreldes siiski hoopis teiselaadne. On aimata Beethoveni hilisemat stiili, muusikas on ebakindlust ja kahtlemist. Teatavas mõttes „kõhedusttekitav” on isegi see, et puudub traditsiooniline aeglane osa, mis on tolle aja sonaatide puhul väga ebatüüpiline. Selle asemel on samanimelises minooris (f) Allegretto , mis hiilib sonaadi muusikalisesse kangasse sisse kuidagi kummaliselt ja pahaendeliselt. Allegretto keskmises osas saame korraks osa „parnassi” õndsusest, aga ka siin ei saa Beethoveni rahutu hing kauaks asu ning me tõdeme, et ka õndsust on võimalik „töödelda”. Viimane osa on pidurdamatu energiaga, beethovenlikult vaimukas ja karikatuurne monotemaatiline Presto , mille teema on fugaatolikult arendatud. Edwin Fischer leidis, et see fugaatolik finaal meenutab talle paljuski näiteks Bachi F-duur kahehäälset inventsiooni, aga ka Beethoveni I sümfoonia teist osa.

/Teoste annotatsioonid kirjutanud Andre Hinn/

Pilet:
1.60 / 1.00 €
Müügil tund enne kontserti Uue Kunsti Muuseumis.
02. juuni 2011

 Hea kunstisõber!
 
Kutsume Sind appi avama meie traditsioonilist, sel suvel juba 18. korda toimuvat rahvusvahelist aktinäitust MEES JA NAINE.
 
Seekordse näituse alateemaks on ELEKTER, sest tänavu tähistame Pärnus ilmale tulnud maailma esimese elektriuurija G. W. Richmanni 300. sünniaastapäeva. Mehe, kes ohverdas oma elu inimkonna teadmishimu rahuldamise nimel. (Richmann hukkus kinnipüütud pikselöögist Vene Teaduste Akadeemia laboris Peterburis 1753 a.)
 
Lisaks Eesti kunstnikele on oma teoseid meile kohale toonud kunstnikud nii Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Venemaalt kui ka USA-st.
Ekspositsiooni avamisel on võimalik nendega kohtuda ja nõu pidada Pärnu kui kunstilinna tulevikuperspektiividest.

Näituse avamine leiab aset kolmapäeval, 8. juunil kell 12.00 ning seda saab edaspidi vaadata iga päev kella üheksast hommikul  õhtul üheksani ning sedasi kuni 11.septembrini välja.

Sinu Uue Kunsti Muuseum
 
Esplanaadi 10, Pärnu
tel. 44 70332

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn
10. mai 2011 MUUSEUMIÖÖ UUE KUNSTI MUUSEUMIS - 14. mai
Esplanaadi 10, Pärnu
Näitused avatud kell 18-23.00 TASUTA!

* Ellen Hanseni ja Aet Ollisaare ühisnäitus "PEEGELDUSED"
* Mats Õuna fotonäitus „BEST OF BEST BEFORE“
* Riikka Juvonen „RÕÕM, ILU JA LOOTUS“


Pärnu Filmifestivalil Eesti Rahva Auhinna võitnud filmid eriprogramm
kell 18:00 "Tiibeti soolamehed",
Shveits-Tiibet, 110 min. Autor Ulrike Koch.
Filmilooja Ulrike Koch viib vaataja oma filmiga Tiibeti kõrgmägedesse, kus kaasaja tehnilisest progressist hoolimata ikka veel käiakse jakkidega kuivanud soolajärvede põhjast «valget kulda» ammutamas. Traditsiooniline eluviis on säilitanud maagilise keele, mida kasutatakse järvedele lähenedes ning mida oskavad ainult valitud mehed. Eesti Rahva Auhind 1999. aastal. Eesti keelsed subtiitrid.

kell 20:00 "Vanaisad ja revolutsioonid",
Austraalia, 1999, 54 min.Autor Peter Hegedus.
Austraalias elav reþissöör Peter Hegedus on teinud filmi oma vanaisast. Andras Hegedus oli 1956. aastal Ungari Rahvavabariigi peaminister. Siiani peetakse teda vastutavaks selle eest, et ta kutsus Nõukogude väed appi lämmatama ülestõusu kommunistliku diktatuuri vastu. Endise peaministri pojapoeg püüab välja selgitada, miks vanaisa tollal just nii käitus. Eesti Rahva Auhind 2000. aastal. Eesti keelsed subtiitrid.

kell 21:00 "Kas sa armastad mind?",
Taani, 2004, 49 min.Autor Lars Westman.
Filmitegija Lars Westman uurib armastuse olemust, vesteldes oma endiste naistega. Lapsest saadik on ta unistanud oma perekonnast. Miks on aga suhted ikka ja jälle otsa saanud? Eesti Rahva Auhind 2005. aastal. Eesti keelsed subtiitrid.
27. aprill 2011

 UUED NÄITUSED UUE KUNSTI MUUSEUMIS

Ellen Hanseni ja Aet Ollisaare ühisnäitus
PEEGELDUSED
Avamine 4.mail kell 17.00

Näitusel taaskohtuvad kahe erinevast ajastust pärineva autori tööd – Ellen Hansen alustas oma loometeed 1920-ndate aastate lõpul Riigi Kunsttööstuskoolis, Aet Ollisaar 1980-ndate lõpul Eesti Kunstiakadeemias õppides. Samaaegselt on autorid tegutsenud vaid lühikese perioodi 1990-ndatel aastatel, kahe peale kokku on aga aktiivset tegevust tekstiilikunstnikuna üle 80 aasta.
Lisaks vaibakunstile seob autoreid lähisugulus, kuid vanaema ja lapselapse suhe on põimunud erialasega. Tööd näitusel pakuvad põlvkondade erinevusest tulenevaid tugevaid kontraste ent peegeldavad vastastikku ootamatuid seoseid läbi kujundite, värvide ja lugude.
Ellen Hanseni tööd toovad vaatajani vormieelistuste muutumise ajas, kuid sisult jääb autor kindlaks oma lemmikteemadele – vaipades heliseb muusika, kõlavad luuleread, taaselustub Eesti rahvakunsti värvi- ja kujundikeel. Pikk loometee pakub üksikteoseid ja kompositsioonide seeriaid, tehniliseks väljendusvahendiks on pehme rüiupind, selgepiiriline pindpõime või maaliline gobelääntehnika.
Kui Ellen Hansen on öelnud, et naudib kõige enam kavandamise protsessi, siis mina vaimustun sageli materjalide olekust ja innustun tegema täpsemaid valikuid alles kudumise käigus. Olen loonud valdavalt suuremõõtmelisi vaipu, mille tehnilised eelistused on muutunud tihepindsest kudumist õhuliste avatud struktuurideni ja tagasi, ning teemadena põiminud sügavalt isiklikke lugusid abstraktsete üldistustega.
Näituse korraldamise ajendiks oli Ellen Hanseni 100. juubelisünnipäev 2010. aasta juulis. Olles viimastel aastatel korraldanud mitmeid näitusi autori erinevate perioodide töödest ja kavanditest, olen avastanud paljugi ootamatut ning jõudnud lähemale ka iseenda loomingu tekkepõhjustele.
Mitmete tööde puhul võib leida teemade, kujundite või värvide peegeldumist ühest ajast teise. Minu sünniaastal 1966 valmis Ellen Hansenil vaip „Mustad linnud“, 1996. aastal minul seeria “Lindloomad“. 1990-ndate laulev revolutsioon tõi Ellen Hanseni loomingusse vaiba „Aeg“, 2007. aastal valmis minul vaip „Ajatus“. 1990-ndatel lõi Ellen Hansen seeria kavandeid ja vaipu Juhan Liivi ainetel, minu diplomitööna kavandatud vaibaseeria 1991. aastal sai alguse Eesti rahvalauludest. Ellen Hanseni 1960-ndatel loodud maaliline „Kullaketrajad“ peegeldub minu 2007. aastal valminud abstraktses töös „Kullakene“ . Seetõttu on tööde kohtumine näitusesaalis põnevaks väljakutseks.
Nähtamatud ja nähtavad seosed ja peegeldused avanevad vaatajale Pärnu Uue Kunsti Muuseumis alates 5. maist.
/Aet Ollisaar/

RIIKKA JUVONEN (Soome) maalinäitus
"RÕÕM, ILU JA LOOTUS"
Näituse avamine 5.mail kell 17.00

Riikka Juvonen on soome maalija, autor ja illustraator. Elab Helsingis, kuid on veetnud palju aega Lähis-Idas, Hispaanias ja Türgis.
Võõrail mail ja teistest kultuuridest ammutatud kogemused on tema tööd küllaltki palju mõjutanud. Tihti on tema värvivaliku kohta öelnud, et need ei ole soomepärased. Ehk ongi see nii. Riikka Juvonen arvab, et pigem innustavad välismaal veedetud aastad teda kui kunstnikku end palju avatumalt väljendama. Need aastad ei ole muutnud tema põhjamaist identiteeti. Punane, kollane ja türkiissinine on olnud tema sees olemas. Soomlaste sügavas sisemuses on ka eredaid värve.
Uue Kunsti Muuseumi näitusel on viimaste aastate maalid.
Kõige hilsemad neist said valmis möödunud talvel. Maalitud rõõmu ja lootust seistes vastu oma hinge süngetele pilvedele. Kui need tööd külvavad vaatajaisse meelehead, on kunstnik rahul.
Kunsti üks eesmärke on kunstniku arvates tuua rõõmu ja lootust.
Ilu on armastus.
Sel näitusel “Rõõm, ilu ja lootus” on väljas 15 tööd, kõik on õlimaalid lõuendil. Need on loodud aastail 2005-2011.

Näitused jäävad avatuks 2.juunini 2011
Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
www.chaplin.ee
25. aprill 2011 27.aprillil kell 16.00
KEVADKONTSERT NOORTELT MUUSIKUTELT

Esinevad Pärnu Muusikakooli selle aasta lõpetajad
LISANN ALJASTE, flööt ja
MAI-LIIS PUKK, klaver
ning nende nooremad õpingukaaslased.

Kavas: Donizetti, Grieg, Tormis, Berkovitð jt.

Kontsert priipääsmega kõigile kuulajatele!

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
www.chaplin.ee
19. aprill 2011 Pärnu Päev Uue Kunsti Muuseumis - 24.aprillil 2011

Kõik näitused tasuta sissepääsuga kell 9-19.00!
  *  KADUNUD LINN. Maalikunstnike Liidu näitus
  *  BEST OF BESTBEFORE. Mats Õuna fotod
  *  KOLME KARU TOOLID. Ants Linki puukõverikest tehtud mööbli näitus

Algusega kell 18.00 ajalooõhtu "G.W.Richmann 300 - üleaegade kuulus pärnakas"
Kell 18.00 - Dokumentaalfilm "Nikolai tänav Pärnus"
Film on kui ristlõige linna ajaloost ning tänapäevast. Tänavale nimeandjaks oli keskaegne gooti stiilis Püha Nikolause kirik, mis hävis II Ilmasõjas. Õnneks seisab barokkstiilis Eliisabeti kirik Nikolai tänava ehteks edasi. Otse paar maja kirikust edasi sündis 1711. aastal Georg Wilhelm Richmann, üks maailma esimesi elektriuurijaid, kelle välk Vene Teaduste Akadeemia laboris 1753. astal maha lõi. Siit, ühe Eesti esimese piksevardaga varustatud kiriku eest on läbi jalutanud palju kroonitud päid, teiste hulgas Rootsi kuningas Karl XII ja Norra kuningas Harald II koos kuninganna Sonjaga, rääkimata paljudest tänapäeva moodsatest riigipeadest - presidentidest, peaministritest...
Pärnu linnaõiguste 750. aastapäevaks loodud filmi ülesvõtete ajal kohtas kaamera Nikolai tänava varjulisel alleel Eesti presidenti Lennart Merit ja Soome presidenti Tarja Haloneni. Soome riigipea viibis Pärnus koos oma sõpradega, kes kõik on innustunud kunstnikud ja kirjanikud. Aga Nikolai tänav pole üksnes poliitikute jalutuspaik, siin asub Eesti vanima ajalehe Pärnu Postimehe toimetus, raekoda, uue kunsti muuseum, kohtumaja, Kalevi tenniseväljak. Pool sajandit tagasi mängisid siin tennist Paul Keres ning Gustav Ernesaks, nüüd näeme sama tegemas Mart Laari ja Ene Ergma'd. Nikolai tänaval kihab elu nii päeval kui öösel. Siin elavad pärnakad, kes armastavad ja hoiavad oma linna.
Filmi autor Mark Soosaar jäädvustas oma kodutänavat aastatel 1996-2001. Filmimehel on kavas luua järgmine film pealkirjaga "Nikolai tänav tosin aastat hiljem". Materjali selleks on tal kogunenud küllaga.
Eesti keeles | Filmi tootja: Weiko Saawa Film 2001 | Filmi pikkus: 28 minutit

Kell 18.30 Loeng "G.W.Richmann 300 - üleaegade kuulus pärnakas"
22. juulil 1711. aastal sündis Kuninga tänaval asunud keskaegses majas poisslaps, kes sai nimeks Georg Wilhelm. Richmannide perekond oli Põhjasõja päevil, kartes venelaste sissetungi Tartusse, põgenenud Pärnusse. Georg Wilhelm oma isa ei näinud, sest see suri enne poja sündi katku. Ema kasvatas poega esialgu üksinda, siis abiellus Johann Christian Auliniga, kelle esivanemad olid Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi kasvandikud ning niimoodi sattus ka Georg õppima sellesse kuulsasse kooli. Edasine elutee viis tulevase teadlase Saksamaale Jena ja Halle ülikoolidesse ning pärast õpingute lõppemist asus noor Richmann tööle Peterburis. Vene Teaduste Akadeemia liikmena, Mihhail Lomonossovi eakaaslase ja sõbrana, uuris Richmann mitmeid loodusnähtusi. Tema sulest ilmus sadakond teadustööd. Eriline huvi valdas Richmanit aga atmosfäärielektri uurimiseks. Oma uuringute fikseerimiseks leiutas Richmann elektromeetri.
Üheaegselt Ameerikas töötava Benjamin Frankliniga leiutas Richmann Peterburis piksevarda. 6. augustil 1753. aastal õnnestus Richmannil pikseelekter oma maandamata vardaga kinni püüda, ent katse lõppes
traagiliselt - teadlane hukkus tööpostil. Georg Wilhelm Richmanni võib lugeda üheks suurimaks Eestis sirgunud loodusteadlaseks, mälestus kellest väärib korralikku tähistamist tema sünnilinnas Pärnus. Põhjaliku ülevaate Georg Wilhelm Richmanni eluteest ja teadussaavutustest teeb Mark Soosaar.

Kell 19.00 Dokfilm "Päikesetakso"
18-kuuline ülemaailme seiklus sai alguse ühest pisikesest lapsepõlveunistusest. Ei ole vähe neid, kes on reisinud ümber maailma, aga keegi pole seda veel teinud päikese jõul. Palun saage tuttavaks Louis Palmer'i ja tema isevalmistatud "Päikesetaksoga". Üllatusterohke ja ilmselgelt ületamatuid takistusi täis reis algas 2007.  aasta suvel. Isekonstrueeritud päikesetaksoga teel olles kohtab Louis Palmer filmistaare, printse, poliitikuid ja teadlasi, aga mis peamine, lihtsaid tavalisi inimesi, kellele näidata, et liikumine puhtalt päikese jõul on võimalik. Ðveitsi filmilooja Erik Schmitt'i dokumentaarium PÄIKESETAKSO valmis 2010 aastal ja on 68 min pikk.

Uue Kunsti Muuseum
avatud iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
8. aprill 2011 Head Eesti kunstnikud!
 
Kutsume teid osalema XVIII  rahvusvahelisel aktinäitusel MEES, NAINE JA ELEKTER, mis sel suvel on pühendatud 300 aastat tagasi Pärnus sündinud Georg Wilhelm Richmanni mälestusele. Näitus toimub 6. juunist kuni 11. septembrini 2011.a. 
 
G.W.Richmann on üks maailma suurimaid Eestis sündinud loodusteadlasi, tunnustatud kui esimene elektriuurija ja katsetaja. Richmann leiutas esimese elektrialase mõõteriista - elektromeetri. Sellega pikselöögi energiat mõõtes hukkus ta 1753. aastal oma laboris Peterburis.
 
Uue Kunsti Muuseum püüab mitmete näituste ja teadlase mälestussamba avamisega tähistada maailma esimese elektriteadlase ilmaletuleku suurt aastapäeva. On ju Pärnul elektriajaloos veel teisigi tähelepanuväärseid teetähiseid: 1907. aastal avati siin Eesti esimene avalik elektrijaam ning Pärnu oli esimeseks linnaks kogu tsaari-Venemaal, kus tänavaid hakati valgustama elektriga.
 
Head kunstnikud! Ootame teilt iga-aastasele aktinäitusele säravaid kunstiteoseid, mis oma toimimiseks kasutavad elektrit või kujutavad elektrit kui mehe ja naise vahelist suhet. 
 
Palume oma osavõtusoovist teada anda aadressil muuseum@chaplin.ee või kirja teel aadressil PUKM, Esplanaadi 10, Pärnu 80010.
Võimaluse korral palume saata esitatava teose pilt või kirjeldus.

Täpsema info saamiseks tasub helistada telefonil: 44 30772.
 

Mark Soosaar
Marie Soosaar-Virta

Uue Kunsti Muuseum Pärnus
Esplanaadi 10
Pärnu
tel: 4430772
avatud iga päev 9-19.00
 www.chaplin.ee
03. aprill 2011

 Kutsume Teid
teisipäeval, 5.aprillil kell 13.00
näituse "KOLME KARU TOOLID" avamisele
 

Treimanist pärit Ants Link eksponeerib puukõverikest tehtud toole. Liivi lahe kaldal talu omav Ants on kuldsete kätega mees, kes omal ajal oli brigadir, kuid nüüd kogub vanavara ja teeb puutööd. Metsas liikudes tekib tal lausa hasart, kui näha mõnda põnevat puuoksa või -tüve, hakkab kohe mõte tööle: mis sellest saab? Ants Link on vigurpuudest loonud aiamööblit, õuetoole, ehitanud isegi välikäimlaid.
Uue Kunsti Muuseum toetab antud näitusega Pärnumaa kohalikku ettevõtlikku vanahärrat ning tunnustab teda tehtud käsitöö eest!

Näitus jääb avatuks 8.maini 2011.
Kohtumiseni Uue Kunsti Muuseumis!

Uue Kunsti Muuseum | Esplanaadi 10, Pärnu | avatud iga päev 9-19.00
29. märts 2011

 Maalikunstnike Liidu aastanäitus "KADUNUD LINN".
Avamine reedel, 1.aprillil kell 17.00

Näituse pealkiri ühest küljest on väike þest kohalike Pärnu patriootide Andrus Joonase ja Sorge loomingule olles nõnda ka veidi kohaspetsiifiline, viidates "Pilvitu kümbluse randade" utoopiale aprillikuises Suvepealinnas, kus külm soolane mereaur seguneb maailmaparandusliku reipuse ja tuhmunud lootuste läbikasvanud peekoni praelõhnaga.

Teisest küljest on Kadunud linn nagu Unustatud linn või müütiline Kuldne linn. See kõigi linnade saatus, olla sootsiumi kõige legendaarsem, müstilisem asupaik just oma hapruse ja kaduvuse tõttu- kultuurist ja keskonnast põimitud nägemus, mis kord kerkib linnana maast, kord lahtihargnenuna imbub tagasi maasse, mõlgub meelde nüüdsetest Jaapani saadetestki. Eks kunstiteos vaja enda ümber elust kihavat linna, ei vähemat, linn annab kunstiteosele materjaliseerumiseks vajaliku sära, eriti öine linn. Öine linn, põuavälk, lendu lastud nool, kättesaamatud nagu eile ja homme, nagu mälestused ja fantaasiad ilmnevad maalid vaadetena  Linnale. Niisiis oleks tegemist mõnes mõttes "linnavaadete" näitusega, ainult et zen-kadunud.

Ja kolmandast küljest on naasmine (Kadunud) Kuldsesse Linna kõigi kultuurikatelde ja tellisetehaste kütjate ja põletajate igavene lummus, seda püha üritust toetab käesoleva näitusega ka Maalikunstnike Liidu nimeline grupeering.
/Toomas Tõnissoo, näituse kuraator/

Näitus jääb avatuks Uue Kunsti Muuseumi 29.aprillini 2011.

Pressiteatele lisatud foto:
Andrus Joonas "Aledoia 263.Tee kadunud linna",õli,lõuend,2008

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
 
25. märts 2011

 "Best of Bestbefore"
Mats Õun | aktifotod
avamine 29.märtsil kell 17.00

Mats Õuna retrostiilis aktifotod balansseerivad fotograafia ja kujutava kunsti piirimail. Eeskätt on tegu klassikaliste reeglite vaimus tasakaalustatud kompositsioonidega, mis pelgalt teostatud fotograafia vahenditega. Stilistika, mis tugineb umbes sajandivanusele atmosfäärile tuleneb loogilist rada pidi autori lapsepõlvest – vanemad olid vanavarakogujad ja kodu kui antiigikauplus. Piltide esemeline keskkond kuulub autori igapäevaelu juurde.
Näituse töödest ei tuleks otsida vaimselt rammusaid allhoovusi ega metatasandeid. Tegu on puhtalt visuaalse esteetikaga, mis on materialiseerunud just selliste piltide kujul. Kui üldse, siis võiks Mats Õuna (foto)loomingu puhul kontseptsioonina arvesse tulla üksnes soov rehabiliteerida tänapäeva massikultuuri ja kiimatööstuse poolt labastatud ja devalveeritud alasti naisekeha. Maailmas on juba selgelt liiga palju pornot. Aitab!
Lisaks diplomijärgsele teatrikunstnikutööle tööle on autor tegutsenud elu jooksul kujundajana, kunstiõppejõuna, ajakirjanikuna, saatejuhina raadios, graafilise disainerina ja keraamikuna. On õpetanud ka matemaatikat ning poisslastele käsitööd. Juhtinud rokiklubi Woodstock ja tegelenud kõigi 9 ametiga püüdes vältida kümnendat. Praegusel hetkel töötab igapäevaselt toimetaja ning fotograafina ajalehes The Baltic Guide. Kuulub 1996-st aastast Eesti Kunstnike Liitu.
Alates 2005. aastast on Mats Õuna loominguline tegevus keskendunud fotograafiale (ja keraamikale). Fotograafias on eelistatud valdkonnad teatrifoto, aktifoto ning kontsertfoto. Just kontsertfotoga sai 5 aastat tagasi alguse ka ulatuslikum näitusetegevus. Näitused selles vallas on toimunud Tallinnas, Viljandis, Tartus, Jõhvis, Võrus, Karksi-Nuias. Alates 2006. aastast osaleb Mats Õun festivali Jazzkaar fototoimkonnas.

Aktifotonäitused on viimaste aastate jookusl toimunud Tallinnas, Tartus, Narvas, Viljandis, Rakveres, Haapsalus ja Suure-Jaanis. Piiritagustest esinemistest võiks mainida osalemist 2009. aastal Novosibirski biennaalil ja 2010. aastal rahvusvahelisel aktikunstinäitusel Riias, Birkenfeldsi galeriis.

Näitus jääb avatuks Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kuni 1.maini 2011.

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee
avatud iga päev 9-19.00
15. märts 2011

 Neljapäeval, 17. märtsil kell 19.00

ÕHTU LIIVLASTE SELTSIS

Külla tulevad liivi laulunaised Dagmâra Ziemele ja Çdrõm Velde lauluansamblist "Lîvlist" (Liivlased), liivi keeleteadlane Valts Ernðtreits ning murdeuurija

Karl Pajusalu Tartu Ülikoolist.

Vaatame filme

LIIVI RANNAL JA LIIVI LAULUD

Õhtut juhib Mark Soosaar.
4. märts 2011

8.märtsil kell 13.00 avatakse Uue Kunsti Muuseumis kaks uut näitust.

Eesti Nukukunstimaja eestvedamisel rahvusvaheline nukunäitus “LINNA LEGENDID”.
Näitusel on eksponeeritud rohkem kui 30 tööd, mille autorid on Eestist, Venemaalt, Ukrainast. Osalejaite hulgas on nii tuntud nukumeistrid kui ka algajad.Iga autor valis oma legendi, mis teda inspireeris ja kehastas seda oma nukus. Näitus on rahvusvaheline ka maailma legendide tõttu, mis on ümbermõtestatud ja peegelduseks nukkudes. Paljud välisautorid eelistasid eesti legende ning on inspireeritud ajaloost, mütoloogiast ja rahvuslikest muistenditest. Tööd on teostatud erinevades tehnikates, iga eksponeeritud nukk on unikaalne ja ainulaadne.

Andrus Raagi maalinäitus "KAITSEVÄRVID"
Andrus Raag lõpetas 2008 Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna ja on sellest ajast peale vabakutselise maalikunstnikuna näituseid korraldanud. Abstraktset kunsti viljelenud Raag pöörab näitusega Kaitsevärvid oma loomingus täiesti uue lehekülje ja toob vaatajateni muinasjutulised maastikud täis kummalisi olevusi keda me oleme harjunud nägema muinasjuturaamatutes või fantaasiates. Fantasy art, fantaasia kunst- see ongi termin, mida Raag oma tööde kirjeldamiseks kasutab. Pealkiri Kaitsevärvid vihjab asjadele ja maailmadele, mis inimese silmale muidu varjatud on, kuid mille otsa mõni uljas seikleja aeg-ajalt ikkagi komistab.

Uue Kunsti Muuseum
avatud iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
18. veebruar 2011

 Elektriaasta II suurüritus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis:

22. ja 23. veebruaril kell 13-17.00
"Tesla generaatori esmaesitlus ja elektrilahenduste demonstratsioon"
Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest.
Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Pilet 1 euro.
 Palume end eelnevalt registreerida tel: 4430772

Uue Kunsti Muuseum
avatud iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
 www.chaplin.ee
15. veebruar 2011

 Talvised maasikad Pärnu Filmifestivalilt
Jääfestivali filmiprogramm Uue Kunsti Muuseumis
19. - 26. veebruar iga päev kell 18:00
Tasuta

Jääfestivali ajal näitab Uue Kunsti Muuseum valikkava parimatest Pärnu Filmifestivali filmidest.
Programm algab 2009.  aastal parima audiovisuaalse jäädvustuse eest auhinna võitnud Supriyo Sen'i filmiga "WAGAH", mis portreteerib India ja Pakistani vahelist väravat ja on ainus ületuskoht 1000-kilomeetrisel piirilõigul. Mõlemal poolel kogunevad tuhanded inimesed õhtuti vaatama piiri sulgemisrituaali. Mida aga tähendab kahe rahva lahutamine, sellest annab filmi autor teada poisikeste suu läbi, kes müütavad piiriväravate juures DVD-kettaid ning saavad päris hästi aru suures ilmas toimuvast.
Kava jätkub itaallanna Nancy Schiesari poolt vändatud uurimusfilmiga „Tätoveeritud turmtules”. Filmiloojat huvitasid alguses üksnes Iraagi sõjas osalenud USA sõdurite nahale kantud sümbolid, ent peagi jõudis ta haavata saanud inimhingedeni. Sõjakäik Iraaki külvas nende südamesse viha ja künismi, mida ei suuda varjata mustrid ega pildid kehal.
Valikust ei puudu ka eesti filmid. 23. veebruaril linastub mullusuvisel festivalil parima eesti dokumentaalfilmi tiitli võitnud Joosep Matjuse portree oma  vanaisast "Vanamees ja põder". 77. aastane Harri käib koos põtradega luhal ringi ja vestleb nendega “põdrakeeles”, see on mehe jaoks muutunud juba omamoodi rituaaliks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda vaatepilt üsna jabur, kui mees “teeb loomale kõrvu” ja matkib ohkivat häält, kuid Harrile on see tema elu muinasjutt, unistus ümber kehastuda põdraks. Vabariigi aastapäeval näitame aga Kiur Aarma ja Jaak Kilmi mängulist dokfilmi "Disko ja tuumasõda", mis pakub oma käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia. “See on film meie põlvkonnast, kes enese teadmata oli toodud külma sõja eesliinile. Meie ajusid pommitati lääne telelainetega - ja see muutis põhjalikult kogu meie elu”, ütleb filmi reþissöör Jaak Kilmi. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise thrilleriga kulgevad filmis lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel, see on film lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ja kuumadest ihadest.
Filmiprogramm toob muuhulgas vaatajateni veel ka suurepärase muusikadokumentaali "La paloma - igatsuse meloodia". 23. Pärnu filmifestivalil parima kunstifilmi preemia pälvinud Sigrid Faltin on oma kaamerga jõudnud Saksamaale, Hispaaniasse, Mehhikosse, Kuubale, Havaile, Rumeeniasse, Tansaaniasse ja Sansibari ning poolteise tunni pikkuseks vormitud linateos uurib, mis fenomen see oli ja on, tänu millele baski helilooja Sebastian Iraderi poolt juba 1858. aastal loodud laul "La Paloma" (eesti keeles „Tuvike") on rännanud Euroopast Ladina-Ameerikasse ning sealt edasi Aafrikasse ja kuhu kõikjale veel. Milles seisneb laulu igihaljuse saladus, kuidas on just see meloodia saanud igatsuse sümboliks kõikjal üle kogu Maakera?
Jääfestivali filmiprogrammi lõpetab 26. veebruaril mullusel Pärnu Filmifestivalil peaauhinna võitnud film "Meeste kord (Eluaur)". Soome mehed alasti saunas, jututeemad väga isiklikud ja kohati ka raskemeelsed. Need on lood armumisest, sünnitamisest, vallatlemisest, surmast. Sõnaga – elust enesest. Kaamera jäädvustab Soome maastike ürgset ja lihtsat ilu, mehi leiliruumides üle kogu maa. Dokumentaarium avab soome mehe hinge eriti intiimsel ja poeetilisel viisil. Film on soome keeles ja varustatud eesti keelsete subtiitritega.
Kõik seansid on tasuta!

Pildil: Kaader filmist "Meeste kord (Eluaur)". Film oli ka Soome kandidaat parima välismaise filmi OSCARILE aastaks 2011.

Vaiko Edur
Uue Kunsti Muuseum
T:4430772
 muuseum@chaplin.ee
 www.chaplin.ee

Jääfestivali filmiprogramm Uue Kunsti Muuseumis KAVA
19. veebruar kell 18:00
WAGAH
Autor Supriyo Sen, Saksamaa (filmitud Indias ja Pakistanis), 2008, 14 min.
Igal hilisõhtul suletakse piiripunkt India ja Pakistani vahel. See on ainus ületuskoht 1000-kilomeetrisel piirilõigul. Mõlemal poolel kogunevad tuhanded inimesed vaatama piiri sulgemise rituaali, mis on kujunenud omamoodi pidustuseks. Mida aga tähendab kahe rahva lahutamine, sellest annab filmi autor teada poisikeste suu läbi, kes müütavad piiriväravate juures DVD-kettaid ning saavad päris hästi aru suures ilmas toimuvast.
XXIII Pärnu Filmifestivali zhürii auhind kui parim teaduslik audiovisuaalne jäädvustus.
Film varustatud eesti keelsete subtiitritega.
KÕIK PEALE MUSTA
Autor Ausra Linkeviciute, Leedu, 2009, 20 min.
Pilguheit Leedu väikelinna, kus humoorikad vanemad daamid arutlevad elu ja surma üle. Film autor uurib surikleidi õigeaegse valmistamisega seotud traditsiooni.

20. veebruar kell 18:00
TÄTOVEERITUD TURMTULES
Autor Nancy Schiesari, USA, 2008, 56 min.
Iraagi sõjas osalenud USA sõduritega vändatud uurimusfilm tätoveeringute kaitsemaagilistest tähendustest. Filmiloojat huvitavad alguses üksnes keha kaitseks naha alla kantud sümbolid, ent peagi jõuab ta haavata saanud inimhingedeni. Usalduslikes vestlustes autoriga pajatavad rikkalike kaunistustega mehed ja naised sõjast kaasa tulnud hirmudest. Sõjakäik Iraaki külvas nende südamesse viha ning künismi, mida ei suuda varjata põnevad pildid kehal ja mis jääb painama elu lõpuni.
Film varustatud eesti keelsete subtiitritega.
 
21. veebruar kell 18:00
VAIKNE LUMI
Autor Jan van den Berg, Holland (filmitud Gröönimaal), 2007, 14 min.
Tundeküllane dokfilm kujutab elu Gröönimaal. Kaks Põhjala neidu võtavad ette sõidu hääbuvasse asulasse, kus üks neist tahaks elada. Tüdrukute mureks on üleilmne reostus, mis otsapidi jõuab ka siia, aastatuhandeid kestnud puhta valge lume ja jääga maale.
PISIKE KATERINA
Autor Ivan Golovnev, Venemaa, 2004, 24 min.
Pisike handi tüdruk Katerina uurib ja õpib välismaailma tundma. Ta jõuab tasapisi tundmatule lähemale ja tundmatu läheneb temale kuni ühel päeval ilmub laagripaiga naabrusse naftapuurtorn.
 
22. veebruar kell 18:00
MAHAJÄETUD
Autorid Fabian Daub ja Andreas Gräfenstein, Saksamaa (filmitud Poolas), 2008, 13 min.
Alam-Sileesias on kõik söekaevandused suletud. Lukasz ja tema vanem vend Jacek kaevavad sütt hoolimata keeldudest, oma elu tõsisesse ohtu seades. Raske majandusolukord paneb neid otsima tööd ning leiba. Vennad ei hooli politseist, kes seaduserikkujaid pidevalt jälitavad.
XXIII Pärnu Filmifestivali zhürii peauhind parima kunstilise teostuse eest.
Film varustatud eesti keelsete subtiitritega.
KANGELANE LENDAMISEKS TIIBU EI VAJA
Autor Angel Loza, Hispaania, 2007, 25 min.
Angel Loza filmi peategelaseks on Pascal Kleiman, kes sündis ilma käteta. See asjaolu ei takista aga noormehel tehnomuusika diskoriks saada, sest tal on olemas jalad. Pascali lugu on selge näide , et tugev tahe võib olla peremeheks ka kõige raskemas olukorras.
 
23. veebruar kell 18:00
VANAMEES JA PÕDER
Autor Joosep Matjus, Eesti, 2009, 43 min.
Harri (77) uurinud põtru ja nende hingeelu. Aja jooksul on ta valik jäänud kindlale märgalale, kuhu põdrad armastavad igal aastal tulla pulmamängu pidama. Põdramees tunneb seda luhta nagu oma viit sõrme. Aastatega on ta andnud üle 40 kohanime ja leidnud palju tuttavaid põtru, kellega ta ikka ja jälle kohtub. Käia koos põtradega luhal ringi ja nendega “põdrakeeles” vestelda on Harri jaoks muutunud omamoodi rituaaliks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda üsna jabur, kui mees “teeb loomale kõrvu” ja matkib ohkivat häält, kuid Harrile on see tema elu muinasjutt, unistus ümber kehastuda põdraks.
See on võimas vaatepilt, kui igipõlised vastased – metsloom ja inimene – sammuvad üksteisele rõõmsalt vastu.
XXIV Pärnu Filmifestivali zhürii auhind parima eesti dokfilmi eest.
 
24. veebruar kell 18:00
DISKO JA TUUMASÕDA
Autorid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi, Eesti, 2009, 80 min.
“Disko ja tuumasõda” räägib ühest veidrast infosõjast, kus totalitaristlik võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise thrilleriga kulgevad filmis lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. “Disko ja tuumasõda” pakub oma käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.
XXIII Pärnu Filmifestivali zhürii auhind parima eesti dokfilmi eest.
 
25. veebruar kell 18:00
LA PALOMA – IGATSUSE MELOODIA
Autor Sigrid Faltin, Saksamaa/Prantsusmaa (filmitud Saksamaal, Hispaanias, Mehhikos, Kuubal, Havail, Rumeenias, Tansaanias, Sansibaris), 2008, 93 min.
Juba enne moodsa tehnika kasutuselevõttu rändasid meloodiad rahvalt rahvale ning mandrilt mandrile. Sigrid Faltin uurib oma filmiga, kuidas baski helilooja Sebastian Irader’i laul La Paloma (eesti k “Tuvike”), loodud aastal 1858, rändas Euroopast Ladina-Ameerikasse ning edasi Aafrikasse. La Paloma on laul igale nahavärvile ja igale usutunnistusele. Filmi autor küsib – mis on laulu igihaljuse saladus? Miks on see meloodia saanud igatsuse sümboliks üle kogu Maakera?
Film on originaal keeles ja varustatud inglise keelsete subtiitritega.
XXIII Pärnu Filmifestivali zhürii auhind parima kunstifilmi eest.

26. veebruar kell 18:00
MEESTE KORD (ELUAUR)
Autorid Joonas Berghäll ja Mika Hotakainen, Soome, 2010, 84 min.
Soome mehed alasti saunas, jututeemad väga isiklikud ja kohati ka raskemeelsed. Need on lood armumisest, sünnitamisest, vallatlemisest, surmast. Sõnaga – elust enesest. Kaamera jäädvustab Soome maastike ürgset ja lihtsat ilu, mehi leiliruumides üle kogu maa. Dokumentaarium avab soome mehe hinge eriti intiimsel ja poeetilisel viisil.
Film on soome keeles ja varustatud eesti keelsete subtiitritega.
XXIV Pärnu Filmifestivali zhürii peauhind parima kunstilise teostuse eest.
11. veebruar 2011

 Kihnu Päevad Uue Kunsti Muuseumis

18.veebruaril kell 18.00
KIHNU TANTSUDE TÖÖTUBA
Õpituba juhivad Järsumäe Raina ja Reena.
Muusika Vanajüri Egertilt Manijast.
Tutvustatakse ja õpitakse traditsioonilisi Kihnu tantse.

19.veebruaril kell 17.00.
KIHNU REGILAULU TÖÖTUBA
Õpituba juhib folklooriansambli "Kihnumua" kauaaegne juht Katrin Kumpan.
Kaasa löövad Roberti Helmi ja Marta.
Tutvustatakse, õpetatakse ja lauldakse koos Kihnu regilaule.

Õpitubadesse vajalik eelnev registreerimine tel: 44  0772.
Õpitubade tasu: täispilet 1.60 EUR, õpilased ja pensionärid 1 EUR.

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
 www.chaplin.ee
7. veebruar 2011 FILMI TÖÖTOAD ja FILMITALGUD
Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10, Pärnu)
19. - 20. veebruaril 2011

Kahel päeval toimuvad Pärnu uue kunsti muuseumis intensiivsed töötoad, mille käigus pakutakse kõigile filmihuvilistele koostegemisrõõmu ning jagatakse filmialaseid tarkusi.

19. veebruaril jõuab Pärnusse üle-eestiline filmitalgute üritus, mis on terve 2011 aasta läbi kestev meelelahutuslikult hariv projekt ning mille käigus aktiviseeritakse kogu ühiskond, tegemaks Eesti teemadel üks ühine film. Filmiproffide juhendamisel ja eestvedamisel ning rahva kaasalöömisel talgute vormis valmib suuremahuline täispikk mänguline 'ulme-dokumentaalfilm', mis tugineb Eesti legendidele ja võtab kokku eestluse elujõu.  Filmitalgute eesmärk ei ole ainult lihtsalt filmi teha, vaid kannustada kodanikuühendusi looma iseeisvalt oma elu pajatavaid (pildi)lugusid ja neid teistega jagama, samuti noori julgustama arendama oma ideid ja neid filmile jäädvustama.
Esimesel filmitöötoa päeval keskendutakse filmitegemise algteadmistele ja filmi eripärale. Räägitakse mis on stsenaariumi ja novelli vahe, kuidas leida head ideed, kuidas lugu jutustada läbi kunstnikutöö, helireþii ja läbi teiste kunstide, mida filmis kasutatakse. Samuti, kuidas ühes kaadris lugu edasi anda, kuidas juhtida vaataja tähelepanu, kuidas konstrueerida lugu ja palju muud olulist ning vajalikku infot filmi tegemiseks ja alustamiseks.
Pärnus toimuvate filmitalgute loengu eestvedaja on Rasmus Merivoo. Noor eesti  filmitegija, kes on tekitanud kahepidiseid arvamusi  ja palju kära oma filmikooli diplomitööga "Tulnukas ehk Valdese päästmine 11 osas". Samas on tal juba võimalus olnud keereleda suures vene kinotööstuses. Eesti-Vene koostööprojektina valmis noortefilm "Buratino" (Merivoo - stsenarist ja reþissöör), mis on lugu puu-puberteetik Buratinost, tema esimestest armuseiklustest ja tema kolmest sõbrast.

Filmitalgutel osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerimine kodulehel www.filmitalgud.ee või
e-posti aadressil parnumaa@filmitalgud.ee saates oma nimi, telefon ja e-posti aadress.

20. veebruaril pakub Uue Kunsti Muuseum isetegemisrõõmu animatöötoa näol.  Animatsiooni ehk multifilmi tegu on lõbus, loov ja ka hariv – samal ajal meisterdades lapsed õpivad. Multikaid tehes arendavad lapsed eneseväljenduse oskuseid ja õpivad filmi kaudu lugu jutustama, filmidest aru saama ja neid analüüsima. Töötuba on lõbus ja vahva ning annab vanematele võimaluse uusi oskusi omandades koos lastega midagi lahedat ära teha. Multifilmi töötoa mõte ongi pakkuda lastele koos vanematega teineteise seltsis vaba pühapäeva veeta.
Animakursusele pääseb Uue Kunsti Muuseumi näitusepiletiga. Vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil festival@chaplin.ee või telefoni teel 4430772.

Täpne töötubade kava
19. veebruar
Filmitalgud - filmi alustamine, filmi stsenaarium
Tasuta, registreerimine www.filmitalgud.ee, parnumaa@filmitalgud.e
10:00 – 13:00
Filminäidis – kuidas on lugu jutustatud? Järgneb arutelu. 
Mis on kirjandusteose ja filmi vahe?
Kuidas leida head ideed? Kuidas lugu jutustada läbi kunstnikutöö, helireþii jne. Kuidas ühes kaadris lugu edasi anda? Kuidas juhtida tähelepanu? Järgneb arutelu.
13.00 – 14:00
Lõunapaus
14:00 – 15:00
Tiimitöö: lühifilmi idee. Koos mõeldakse ette antud teemal, kuidas jutustada lugu. Järgneb arutelu.
Mis on stsenaariumi ja novelli vahe?
Mis on filmi eripära? Visuaalne jutustamine. Dokfilmi näidised.
15:00 – 16:00 
Kuidas konstrueerida lugu? Sissejuhatus-teemaarendus-lõpp.
Peategelane. Mis on käivitav tegevus? Kuidas laheneb peategelase probleem?
Kuidas tuua sisse oma kodukant?
Kuidas seostada oma lugu etteantud legendiga/sünopsisega? Seos Filmitalgutega? Mida karta, mida mitte.
16:00 – 17.00
Filmitalgute info edasiseks. Mis juhtub järgmisena?

20. veebruar
Animakursus Kinobussi juhendamisel
Töötoas osalemine näituse piletiga 1,60/1.- EUR,
registreerimine e-posti aadressil festival@chaplin.ee, või telefonil 4430772
12:00 - 14:00 oma loo välja mõtlemine, ettevalmistamine
14:00 - 15:30 loo animeerimine
15:30 - 16:00 vaatame tehtud animatsioone, kommentaarid

Lisatud fotol:
Rasmus Merivoo mängufilmi "Buratino" võtteplatsil vägesi juhatamas.

Info:
Vaiko Edur
Uue Kunsti  Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
3. veebruar 2011 Pühapäeval, 6.veebruaril kell 16.00
Evald Okades näituse "PIIRI LIISA JA 100 MADONNAT" avamine Uue Kunsti Muuseumis.

Aeg ruttab halastamatu kiirusega. Muutuvad tõekspidamised, teisenevad iluideaalid.
Aga on ka püsiväärtusi, mis ajavoolus tugevnevad, kirgastuvad.Üheks selliseks väärtuseks on eesti maalikunsti rahvusromantiline osa.
Ühes reas Johann Köleri, Kristjan Raua, Jüri Arraku igavikuliste teostega seisab kindlasti ka Evald Okase portree kihnu neiust Eliisabet Kösterist, maalitud 55 aastat tagasi. Selles väikeseformaadilises õlimaalis on väga palju tundevarjundeid - noore eesti naise meelekindlus ja tahtejõud, aga ka tagasihoidlikkus ja soe emalikkus. Teose nimi "Piiri Liisa" ütleb, et tollal 16-aastane tüdruk oli pärit Kihnu Turukülas asunud Piiri talust, mis 1981. aastal maha põles. Täna, enam kui pool sajandit hiljem, elab lesknaine Eliisabet Rootsikülas ja teda
tuntakse uue kodu järgi Tani Liisana. Elu on tema vastu karm olnud - kogu Tani meespere on läbi õnnetuste hukkunud. Ometi on Liisa tänaseni säilitanud mehise ning tasakaaluka meele. Valvsa ema meele, mille kunstniku terav silm tabas juba Liisa neiueas. Ja nii võikski maal "Piiri Liisa" kanda ka allkirja "Kihnu madonna".

Evald Okase maalinäitus "Piiri Liisa ja 100 madonnat" annab ülevaate 96-ndat eluaastat sammuva Evald Okase loomingust. Kunstnik on jäädvustanud madonnasid nii Eestis, Jaapanis, Indias, Prantsusmaal kui Itaalias. Meistri lõuenditel leidub ka impressioone kaugetest suurlinnadest. Eriti soojad ning tundeküllased on kunstniku pereliikmete portreed. Kirka koloriidiga aktijoonistused reedavad Evald Okase virtuoosset joonistamisoskust. Hoolimata kõrgest east on meie rahvusliku maalikunsti maestro endiselt aktiivne looja - tema värvilised
tuððijoonistused kannavad aastaarve 2009 ja 2010!

Evald Okase enam kui poolsajandi pikkuse loometee ülevaatenäituse "Piiri Liisa ja 100 madonnat" avamine leiab aset pühapäeval, 6. veebruaril kell 16.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Ootame avamisele Piiri Liisat, Evald Okase pereliikmeid ning kõiki Pärnu kunstisõpru.
/Mark Soosaar/

Näitus toimub koostöös: Evald Okase Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone ja Kihnu Kultuuri Instituudiga.
Toetajad: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Näitus avatud Uue Kunsti Muuseumis 6.veebruarist - 28.märtsini 2011
11. jaanuar 2011 13.jaanuaril kell 13.00 avame kaks uut näitust:
Kihnu Muuseumi fotonäitus "Kihnu pulm" (Fotode autor Mati Kose) ja
Mark Soosaare fotonäitus "KIHNU LJÕNNUD"!

Kihnu Muuseumi fotonäitus "Kihnu pulm"
Väljapanek tutvustab saarerahva üht põlisemat ning olulisemat sündmust.
Fotode autor Mati Kose on noorema põlvkonna tuntud loodusfotograaf. Lisaks loodusfotole on ta tegelenud ka Eesti traditsioonilise elulaadi jäädvustamisega.
Näituse kujundajad Lea Tammik ja Eero Liivrand
Näitus avatud 13. jaanuar - 28.veebruar 2011
Näitusel on võimalik vaadata dokumentaalfilmi

KIHNU PULMAD
Väikese saare suure pulmapeo ettevalmistustööd on lõppemas ja algab kolm ööpäeva kestev tõeline Kihnu pulmapidu. Suur suvi, kihnu naised, punased rätikud, tants ja laul. Üllatusi jagub nii noorpaarile kui 300-le pulmakülalisele. See on pidu, mida oodati 13 aastat. Just nii kaua oli iidne traditsioon katkenud ning selle taastamisele aitas kaasa kihnu kultuuri tunnustamine UNESCO poolt.
Filmi reþissööriks on rahvusvaheliselt edukate dokumentaalfilmide "Aljosha" ning "Meeleavaldaja" autor Meelis Muhu, kaamerameesteks Erik Norkroos, Arvo Vilu ja Kullar Viimne. Filmi produtsent on Erik Norkroos. Filmid tootis stuudio Rühm Pluss Null koostöös sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum.
Filmi on üles võetud 2007. aasta suvel ning seda toetasid Eesti
Kultuurkapital, Kultuuriministeeriumi Kihnu programm, Hasartmängumaksu
Nõukogu ning Eesti Rahvusringhääling.


Mark Soosaare
fotonäitus
KIHNU LJÕNNUD
Autor on kümnekonna aasta jooksul pildistanud Kihnu saarestikus elavaid ning siit läbirändavaid sulelisi. Kihnu, Manija, Sorgu ning arvukate laidude pealt kogutud ülesvõtetelt vaatab vastu nii päeva- kui pahupool. Viimast esindab kormoranikoloonia, esimest aga mitmete väga haruldaseks jäänud liikide edasikestmine.

Näitus avatud 13. jaanuar - 28.veebruar 2011
01. jaanuar 2011 Uue Kunsti Muuseum avab "Elektriaasta 2011" pühapäeval, 2.jaanuaril kell 16.00!

Tähistatakse maailmakuulsa teadlase Georg Wilhelm Richmanni 300-nda sünniaasta algust.
Toimub G. W. Richmanni büsti mudeli (skulptor Riho Kuld) avamine, ettekanne õpetlase eluteest ning suunatakse pilk elektri kasutamise tulevikku.
Selleks on saabunud Shveitsi filmilooja Erik Schmitt'i dokumentaarium PÄIKESETAKSO. Film jutustab leidur Louis Palmerist, kes konstrueeris päikesepaneelidel töötava sõiduauto ning kihutas sellel ümber Maakera.

Maailma esimesi elektriteadlasi G. W. Richmann sündis 1711. aastal Pärnus. 1750-ndatel aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal (Peterburis) paralleelselt kasutusele piksevardad.
1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus. Ta oli esimesi teadlasi inimkonna ajaloos, kes ohverdas oma elu uute avastuste nimel.

Uue Kunsti Muuseumi näituste ja XXV Pärnu filmifestivali kava on 2011.aastal koostatud nii, et neist jookseb punase niidina läbi elektriaasta temaatika. Aktinäitus kannab pealkirja MEES, NAINE ja ELEKTER ning filmifestivali teemaks on ELU ELEKTRITA NING ELEKTRIGA.
Kavas on ka mitmed ümarlauad ning konverentsid, neist põnevaimaks tõotab kujuneda avalik dispuut "KAS PÄRNU LAHE ÄÄRDE SOBIB TUULE- VÕI TUUMAJAAM?". Elektriautode tootja ZEV kavatseb tuua Pärnusse oma uusi masinaid ning Energia Avastukeskus planeerib Pärnusse näitusi noortele ja lastele.

Elektriaastat avades esitatakse küsimus - kus oleks inimkond täna, kui meie esivanemad poleks võtnud aktiivsesse kasutusse elektrienergiat?

Uue Kunsti Muuseum,
Esplanaadi 10,
Pärnu
avatud iga päev 9-19.00
tel: 44 30 772
16. detsember 2010

Pärnu kunstielu suurjuubel
19. detsembril kell 16:00

Sel pühapäeval avaneb Pärnu kunsti- ja kultuurirahval uhke võimalus tähistada suurt juubelit. 100-aastaseks saab kunstinäituste traditsioon meie ajaloolises kauba- ja kuurortlinnas. Vana kalendri järgi 5. detsembril, uue kalendri järgi 19. jõulukuu päeval 1910.aastal jõudis Pärnusse esimene eesti kutseliste kunstnike näitus. Selle koostasid Noor-Eesti eestvedajad Tartus ning pärast väljapanekut Vanemuises liikus näitus Valka ning seejärel maandus Pärnus. Pärnu vanalinnas, kuulsal Elevandi tänaval asunud linna koosolekute saalis, olid vaadata Jaan Koorti, Konrad Mäe, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Roman Nymani, Peep Areni ja  paljude teiste tollal veel avalikkusele vähetuntud ning hiljem oma nime eesti kunstilukku kuldtähtedega kirjutanud kunstnike teosed. Pärnakatest esines näitusel  kunstiõpetaja Rudolf Lepik. Õhtutundidel lülitati saalis sisse elekter, et ka töölt tulnud inimesed saaksid kunsti nautida.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil toimusid regulaarsed näitused Raesaalis. Nõukogude okupatsiooniaastail oli kunstielul kitsas, ent pärnakad said siiski kohtuda kutseliste kunstnike teostega teatri jalutussaalis ning koduloomuuseumi näituseruumis. Taasvabanenud Eestis taastasid  kujutava kunsti aastaringse väljapaneku traditsiooni Linnagalerii ning Uue Kunsti Muuseum.

Pärnu kunstielu suurjuubeli puhul kutsub Uue Kunsti Muuseum kunsti- ja kultuurirahvast pühapäeval, 19. detsembril kell 16.00 pidama  ühist peoõhtut , kus jõulukohvi ja –kringli kõrval saame vaadata ajaloolase Olaf Esna abiga sajandipikkusele käidud teele ning pidada plaani, kuidas liikuda edasi järgmise aastasaja jooksul. Kohtumiseni siis juubeliõhtul Esplanaadi 10 kohvikus!

Mark Soosaar

16. detsember 2010 RUHNU AJARAAMATU uue köite esitlus Pärnus
18. detsembril kell 18:00

Tublid uus-ruhnlased Kaarel lauk ning Priit Kapsta on välja andnud järjekordse värvika trükise - RUHNU AJARAAMATU II. Selles rikkalikult illustreeritud väljaandes on esmakordselt avaldatud ühe Eesti vanima tuletorni, 1646. aastal Pärsi neemele ehitatud majaka arengulugu, mis ulatub  kuni 19. sajandi lõpus Haubjärre mäele kerkinud uhke prantsuse tuletornini välja. Ruhnu Ajaraamat II võiib uhkustada ja haruldase, 1588.aastal koostatud Liivi lahe merekaardi esmaavaldamisega.  
Raamatu autorid tulevad oma uut trükist tutvustama ja värskeid Ruhnu uudiseid jagama Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse laupäeval, 18. detsembril kell 18.00.
Iga ajaloohuviline ja raamatusõber on oodatud.
 Mark Soosaar

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
avatud iga päev 9-19.00
30. november 2010

 Uue Kunsti Muuseumil on rõõm teatada, et saame avada oma uksed Esplanaadi 10, Pärnus, taas neljapäeval, 2.detsembril kell 17.00.

2.detsembril kell 17.00 toimub
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse „OMADEGA MÄEL“ avamine.

Näitus Uue Kunsti Muuseumis 03.12.2010 – 16.01.2011

2.detsembril 2010 kell 17.00 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit oma aastanäituse „Omadega mäel“ Uue Kunsti Muuseumis Pärnus. Näitusel osaleb üle 50 autori, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.
Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Me kõik armastame oma tööd ja teeme seda hinge ja pühendumisega.
Aga kui küsida, mis on armastus ja hing, siis ei oskagi kohe ütelda.
Nii ma siis püüangi leida mõningaid võtmesõnu,et omadega mäele saada.
Tehke oma tööd selliselt, et ise rahul oleksite.
Tehke õrnusega, kui kohendaksite oma lapse esimest lokikest.
Tehke kindlameelselt, kui seisaksite isakodu säilimise eest.
Tehke murega, kui saadaksite oma poega kodunt kaugele.
Tehke hoolega, kui oma tütart pruudiks ehtides.
Tehke armastusega, kui truudust vandudes.
Tehke igaveseks, kui ema surilina sättides.
Tehke oma tööd kõigest hingest just nii nagu teie seda oskate ja
Me kõik oleme omadega mäel.

Katrin Pere, näituse konseptsiooni autor
Näituse kujundajad Pärnus on Maasike Maasik ja Piret Valk.
Näitusel osalevad autorid:
INNA BEINAR, PILVI BLANKIN SALMIN, AINIKKI EISKOP, MARI HAAVEL, EHALILL HALLISTE, SIGRID HUIK, EVA JAKOVITS, MONIKA JÄRG, ELNA KAASIK, KERLY KALJUSTE, STELLA KALKUN, HELI KELT , AILI KIVIOJA, MAIJA-LIISA KRUUS, PEETER KUUTMA , RIIN KÕIV, MARI KÄOSAAR , MARLEN KÄREMA, TIIU LAUR, KRISTA LEESI, KATRIN LEHTJÕE, MAARJA LEOLA, MAASIKE MAASIK, LYLIAN MEISTER, SIIRI MINKA, LIISA MURDVEE , EVA MUSTONEN , TARMO MÄESALU, ILME-ANU NEEMRE, KRÕÕT NÕMMELA, AET OLLISAAR, ENE PARS, TRIIN PAUMER, ERIKA PEDAK, HELGI POLLI, ANNA PORJADINA, TIINA PUHKAN, ÜLLE RAADIK, ANU RAJAMÄE, KAISA REIMAND, TUULI REINSOO, ILME RÄTSEP, MERJE SAMUN, ANNIKA SELLIK, TUULI SILBER, MALLE-MARIA SILD, LJUDMILLA SWARCZEWSKA, AUNE TAAMAL, REET TALIMAA, ERIKA TAMMPERE, MILVI THALHEIM, PIRET VALK, EVELIN VOKSEPP, JULIA ZOLOBOVA

Näituse esmaesitlus toimus Eesti rahvusraamatukogus 7.september-7.oktoober 2010 ning enne Pärnusse jõudmist oli eksponeeritud ka Võru Linnagaleriis 20.oktoobrist – 12.novembrini 2010.
Näituse korraldas MTÜ Eesti Tekstiilikunstnike Liit.
Täname Eesti Kultuurkapitali.

Info ja kontakt:
Monika Järg
ETeKL
www.tekstiilikunst.pri.ee

Uue Kunsti Muuseum
avatud alates 02.12.2010 iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
25. november 2010

 28. novembril kell 17.00 - "TEISED PANEVAD, MINA ARMASTAN"

Hea luule- ja kunstisõber!
Tule kuulama Leo Lapini alias Albert Trapeeþi värvikat luulet, epigramme, säravaid mõttekäike autori ettekandes! "Roolis sõge, voodis mage" ja "Juua või juhtida, see on küsimus" jpt. mõnusad ütlemised on kunstnik kirjutanud sinimustvalgele lipule. Kas tõesti ongi selline tänase Eesti nägu, küsib kunstnikust kirjanik Leo Lapin oma loomingu austajatelt pühapaeval, 28. novembril kell 17.00 Uue Kunsti Muuseumis.

Näitusel "KUNSTNIK LOEB" eksponeerivad oma maale kõrvuti Leo Lapiniga veel Raul Meel, Enn Põldroos, Toomas Vint, Jüri Arrak ning Ervin Õunapuu. Viimane neist tuleb samuti pühapaeval Pärnusse ning temagi loeb ette oma mõnusaid, elu saladust lahkavaid jutte.

Ervin Õunapuu tutvustab ka Eesti gootika sarja uut pildiraamatut "Lauavestlused" ning naitab oma autorifilmi "Taevavõti".

"Taevavõti"
Groteskielemente sisaldava iroonilise draama peategelane on tunnustatud kunstnik Sebastian kelle peas küpseb uus ekspositsioon. Tema idee näeb ette, et on vaja uusi ja paremaid esimesi inimesi, Aadamat ja Eevat, kes ei teeks vana viga ega langeks pattu. Kuna paradiisi esimestel asukatel puudusid nabad, peab noormees Ekke, kes oli fotomodelliks ka eelmises projektis ja kes nüüd kehastub Aadamaks, loobuma nabast. Uueks Eevaks on Sebastian välja valinud tütarlapse, kelle rulluisutreeninguid ta on pikalt jälginud. Kavandatav fotolavastus on julma rituaali, mis kannab pealkirja "Taevavõti", dokumentaalne jäädvustus. Fotolavastuse idee ehmatab Sebastiani senist kuraatorit - naine loobub näituse toetamisest ja organiseerimisest. Modell Ekke seevastu on õnnelik, et ta saab osaleda kummituslikus lavastuses ja tõusta taevasse koos imeilusa rulluisutajaga. Verine fotosessioon, mis toimub avalikus linnaruumis, näib vanapaarile, kes juhuslikult sündmuste pealtnägijaks satub, reaalse kuriteona - vanahärra kutsub kohale politsei koos kiirabibrigaadiga. Filmi finaal koos tundmatuga, kes ootamatult sekkub, lükkab ümber üldlevinud käibetõe ars longa, vita brevis est, ehk äraseletatult - kunstniku elu on igavesti kestev lõputu otsimine.
Stsenarist ja reŸissöör: Ervin Õunapuu
Produtsent: Margus Õunapuu
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik ja kostüümikunstnik: Ervin Õunapuu
HelireŸissöör: Tarvo Schmeimann
Produktsioonifirma: Film Tower Kuubis
Näitlejad: Roman Baskin, Mattias Jürgens, Kaido Veermäe, Hendrik Toompere
jun., Tuuliki Poom, Väino Laes, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Ants Ander jt.

Näitus "KUNSTNIK LOEB" on avatud kuni 30. novembrini 2010.
22. november 2010

 LEIUTASU / REWARD
Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Kaunas Art Institute tekstiiliosakonna tudengid ja õppejõud
Näitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 25.11.2010 – 10.01.2011
Näituse avamine 24. novembril kell 17.00
Mis on leitud asjade väärtus? Kas asjad ise või see, mida kunstnik nendega teha saab?
Või mis on tasu leidmise eest, kas preemia sellelt, kellele saad kaotatud asja tagastada, või hoopis võimalus leitust midagi uut luua?
Või emotsionaalne väärtus, mis jääb hinge millegi leidmisel? Või see aimatav elatud elu, mis on iga leitud asja taga ja millest võib saada lõputult inspiratsiooni uuteks algusteks?

Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonnas septembri alguses toimunud workshopile tõid osalejad kaasa oma leiud. Tähelepanu pöörati esemete kontekstile – valmivate tööde inspiratsiooniallikaks said leidmise lood ja põnevad detailid. Töödes leiab kasutamist tekstiilikunsti väljendusvahendite varasalv – materjalid, tehnikad, märgiline kontekst. Autorid on tõlkinud leitud esemeid erinevasse kujundikeelde ja toonud vaatajani leidude varjatud väärtusi. Valminud tööd jutustavad vaatajale lugusid möödunud aegadest ja inimestest, kuid pakuvad ka tulevikunägemusi ja uut käsitluslaadi tuttavate asjade mõistmiseks. Koos tudengitega osalesid osakonna õppejõud ja külaliskunstnikud Mae Kivilo ja Monika Zaltauskaite-Grasiene. Projekti teise poolena jätkus töö leidudega Kaunas Art Institute tekstiiliosakonnas, kus Monika Zaltauskaite-Grasiene juhendamisel uurisid tudengid ajalooliste mööbliesemete lugusid. Selle tulemusena valmisid digitaalsetel êakaartelgedel uued kangad, mis on inspireeritud ajaloost ja esemete lugudest.

Leitud asjad, mis on saanud uue konteksti ja alguse, eksponeeritakse näitusel koos leidmise lugudega.

Projekti kureerib Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna professor Aet Ollisaar.
Projekti toetab Eesti Kultuurkapital.

Uue Kunsti Muuseum
avatud iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
16. november 2010

 Pühapäeval, 21.novembril kell 16.00 näituse "KUNSTNIK LOEB"
raames kohtumine kunstniku ja kirjaniku TOOMAS VINDIGA.

Toomas Vindi ettekanne teemal: "KAHEPALGELINE VINT"

Näitusel "KUNSTNIK LOEB" esinevad oma maalide ning graafikaga Enn Põldroos, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint, Ervin Õunapuu.

Lugemisaasta puhul loevad kunstnikud, kes on ka tunnustatud kirjanikud, näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseesid, katkendeid romaanidest.
Näitus avatud 30.novembrini 2010.
9. november 2010

 ISADEPÄEV Uue Kunsti Muuseumis!
Kõik näitused isadele ja vanaisadele koos laste ning lastelastega pühapäeval, 14.novembril TASUTA!

 13. - 14. november
ISADEPÄEVA FILMIPROGRAMM
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, Pärnu
Isadepäeva puhul ootab Pärnu uue kunsti muuseum väikeseid ja suuri filmisõpru vaatama kahte rõõmsameelset koguperefilmi.
Animafilm "Pettson, Findus ja mälukaotus" räägib vanamees Pettsoni ja tema kassi Finduse seiklustest. Kiviviskemasinaks ümber ehitatud vana ujumismasin põhjustab mälukaotuse ja hea nõu on kallis. Kas Pettsoni mälu aitab parandada jutustus Findusest, kes väiksena kaduma läks? Või lugu varandusejahist, mille vanamees koos kassiga hiljuti ühel pimedal ööl ette võttis? Nende nappide pääsemistega lõppenud seikluste meenutamine näib olevat ainus võimalus, kuidas Pettsoni mälu tagasi tuua. Film linastub mõlemal päeval kell 14:00.
Kell 16:00 näitame Walt Disney Pictures'i poolt toodetud kogupere mängufilmi "Väike nõid Lilli: Draakon ja võluraamat". Lugu sellest, kuidas vana nõia jaoks muutub elu tema armsas ja ilusas kodus ohtlikuks ning seiklusterohkeks! Üks vana ja vastik võlur püüab tungida Vana Nõia majja, et varastada sealt nõiaraamat. Selle plaani nurjab küll draakon Hektor, aga Vana Nõid peab leidma endale järglase - nõiaraamatu kaitsja. Nii saabubki draakon paraja mürgli ning nõiaraamatu saatel väikese nõia Lilli majja. Lilli katsetused nõiakunsti omandamises raamatu abil tekitavad algul suurt segadust - tuba täitub ahvidega, kes muutuvad kitsedeks, samuti suudab ta muuta klassiruumi basseiniks. See mis aga edasi saab, tule vaata juba filmilinal. Film on dubleeritud eesti keelde, tegelastele on andnud oma hääle näitlejad Tiit Sukk, Tõnu Oja, Greta Haak jt.

13. ja 14. novembril kell 14:00 PETTSON, FINDUS ja MÄLUKAOTUS, kogepere animafilm
13. ja 14. novembril kell 16:00 VÄIKE NÕID LILLI – DRAAKON JA VÕLURAAMAT, kogupere mängufilm

Pilet seanssidele 30.-/25.-


Näitused Uue Kunsti Muuseumis:

Kuni 23.novembrini
 "Kadri Kaerma ja külalised. VIBALIK 25 "
Rõõmsal sügisesel kunstipeol kohtuvad paljud kunstiliigid: keraamika, nahakunst, tekstiil, klaas, skulptuur, mööblikunst, maalikunst, moekunst, floristika, luule...jne   On esindatud kõik eesti kunstnike generatsioonid. Inimlik,emotsionaalne,väga rahvuslik ja täiesti rahvusvaheliselt mõistetav .VIBALIK on Kadri Kaerma loomingus püsinud juba veerandsajandit. Ta on teinud kaasa kõik meeleolumuutused ja arengud viimase veerandsajandi eesti keraamikakunstis ja esineb näitusel kümnel erimoel.
Näitusel selgub Kadri sõprade abiga VIBALIKU tõeline olemus.VIBALIKKU konseptualiseerivad Leo Rohlin, Marget Tafel, Mati Karmin, Anu Hint, Lylian Meister, Katarina Meister, Piret Hellamaa, Kristel Kaerma, Ave Nahkur, Karl-Martin Sinijärv, Hardi Volmer.

 Kuni 30.novembrini
"KUNSTNIK LOEB" 
Näitusel esinevad oma maalide ning graafikaga  Enn Põldroos, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint, Ervin Õunapuu.
Lugemisaasta puhul loevad kunstnikud, kes on ka tunnustatud kirjanikud, näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseesid, katkendeid romaanidest.
21.novembril kell 16.00
Loeb Toomas Vint, teemal "Kahepalgeline VINT".
Kuni 1.detsembrini
Loodusfotograafide Bj¸rn R¸rslett'i (Norra) ja Tiina Gill'i (Eesti) väljapanek "Teistmoodi loodus"
 Bj¸rn R¸rslett on elukutseline fotokunstnik, spetsialiseerunud mikro- ja makrofotograafiale, loomingulisele ja “leiutusfotograafiale”. Ta tegeleb ka allveefotograafiaga ning infrapuna- ja ultraviolettfotograafiaga. Pildistab enam-vähem kõike, mis tundub huvitav. Armastab lähivõtteid, kasutades selleks põnevaid optilisi lahendusi ja eksootilisi objektiive. Püüab tihtipeale siduda fotograafiat teadusliku meetodiga, et piir kunstilise ja teadusfoto vahel muutuks tabamatuks.
Tiina Gill on sündinud Raplas ühel aasta kõige pikematest öödest. Autoril sündis juba esimestest kaadritest alates suur huvi pildistamise vastu, kuid tõuke fotograafiaga tõsiselt tegelda andis New Yorgi Fotoinstituudi lõpetamine.
Hingelt fotograafina on Tiina ikka “otsinud seda valgust, vahel leides ja vahel kaotades, aga mitte kunagi alla andes …”. Kirjeldades oma kiindumust fotograafia vastu on ta kirjutanud: "Valgus pole kunagi lihtsalt valgus. Valguses on varje. Pimedus on selle osa. Ja päike loojub … Ja päike tõuseb … Kõik kordub kordumatult. ”

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
 www.chaplin.ee
tel: 4430772
avatud iga päev 9-19.00

 
28. oktoober 2010


Tiina Gill

 Reedel, 29.oktoobril kell 16.00

Loodusfotograafide Bj¸rn R¸rslett'i (Norra) ja Tiina Gill'i (Eesti) väljapaneku
"Teistmoodi loodus"
avamine!

Bj¸rn R¸rslett on elukutseline fotokunstnik, spetsialiseerunud mikro- ja makrofotograafiale, loomingulisele ja “leiutusfotograafiale”. Ta tegeleb ka allveefotograafiaga ning infrapuna- ja ultraviolettfotograafiaga. Pildistab enam-vähem kõike, mis tundub huvitav. Armastab lähivõtteid, kasutades selleks põnevaid optilisi lahendusi ja eksootilisi objektiive. Püüab tihtipeale siduda fotograafiat teadusliku meetodiga, et piir kunstilise ja teadusfoto vahel muutuks tabamatuks.
Tiina Gill on sündinud Raplas ühel aasta kõige pikematest öödest. Autoril sündis juba esimestest kaadritest alates suur huvi pildistamise vastu, kuid tõuke fotograafiaga tõsiselt tegelda andis New Yorgi Fotoinstituudi lõpetamine.
Hingelt fotograafina on Tiina ikka “otsinud seda valgust, vahel leides ja vahel kaotades, aga mitte kunagi alla andes …”. Kirjeldades oma kiindumust fotograafia vastu on ta kirjutanud: "Valgus pole kunagi lihtsalt valgus. Valguses on varje. Pimedus on selle osa. Ja päike loojub … Ja päike tõuseb … Kõik kordub kordumatult. ”

Matsalu Loodusfilmide Festivali paremik Uue Kunsti Muuseumis
29.ja 30.oktoobril 2010.
26. oktoober 2010

 Pühapäeval, 31.oktoobril kell 16.00 näituse "KUNSTNIK LOEB"
raames kohtumine kunstniku ja kirjaniku JÜRI ARRAKUGA.

Jüri Arraku ettekanne teemal: "KUNST JA VAIMSUS"

Näitusel "KUNSTNIK LOEB" esinevad oma maalide ning graafikaga Enn Põldroos, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint, Ervin Õunapuu.

Lugemisaasta puhul loevad kunstnikud, kes on ka tunnustatud kirjanikud, näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseesid, katkendeid romaanidest.
Näitus avatud 30.novembrini 2010.
26. oktoober 2010

 Pärnusse jõuab Matsalu Loodusfilmide Festivali paremik
ja loodusfotode näitus "Teistmoodi loodus"

29. ja 30. oktoobril näidatakse Pärnu uue kunsti muuseumis kuut väljapaistvat loodusfilmi, ühtlasi avatakse loodusfotograafide Björn Rörslett'i (Norra) ja Tiina Gill'i (Eesti) väljapanek "Teistmoodi loodus".
Bj¸rn R¸rslett on elukutseline fotokunstnik, spetsialiseerunud mikro- ja makrofotograafiale, loomingulisele ja “leiutusfotograafiale”. Ta tegeleb ka allveefotograafiaga ning infrapuna- ja ultraviolettfotograafiaga. Pildistab enam-vähem kõike, mis tundub huvitav. Armastab lähivõtteid, kasutades selleks põnevaid optilisi lahendusi ja eksootilisi objektiive. Püüab tihtipeale siduda fotograafiat teadusliku meetodiga, et piir kunstilise ja teadusfoto vahel muutuks tabamatuks.
Tiina Gill on sündinud Raplas ühel aasta kõige pikematest öödest. Autoril sündis juba esimestest kaadritest alates suur huvi pildistamise vastu, kuid tõuke fotograafiaga tõsiselt tegelda andis New Yorgi Fotoinstituudi lõpetamine.
Hingelt fotograafina on Tiina ikka “otsinud seda valgust, vahel leides ja vahel kaotades, aga mitte kunagi alla andes …”. Kirjeldades oma kiindumust fotograafia vastu on ta kirjutanud: "Valgus pole kunagi lihtsalt valgus. Valguses on varje. Pimedus on selle osa. Ja päike loojub … Ja päike tõuseb … Kõik kordub kordumatult. ”

Peale näituse avamist kell 16.30 esitleb Matsalu Loodusfilmide Festivali direktor Tiit Mesila viimasel festivalil auhinna võitnud filme, sealhulgas ka Matsalu Loodusfilmide Festivali peapreemia võitnud Soome filmi "Elu piiril: nafta lainetel". Filmis näeb kuidas toimub naftavedu maailma kõige tihedama liiklusega laevateel. Filmisarja Elu Piiril esimeses osas reisime naftatankeriga Primorskisse - Läänemere suurimasse naftasadamasse. Viimase kümnendiga on naftavedu Soome lahel tohutult kasvanud. Venemaa on maailmas suuruselt teine naftaeksportija, tervelt kolmandik kogutoodangust veetakse välja Soome lahe kaudu. Uute sadamate ehitame lubab naftaveo edasistki kasvu. Nii on Soome lahest saanud märkamatult maailma naftaveo kiirtee ning üks keskkonnaohtlikumaid piirkondi.

Allpool täpne ürituse kava.
Teate koostas ja edastas Vaiko Edur
 muuseum@chaplin.ee

Matsalu Loodusfilmide Festivalil auhinnatud filmid ja
loodusfotode näitus "Teistmoodi loodus"
Uue Kunsti Muuseumis Pärnus
Näituse avamine tasuta
Pilet seanssidele 25.-/15.-
Kõik filmid on originaalkeeles ning varustatud ingliskeelsete subtiitritega.

29. oktoobril kell 16.00
Loodusfotograafide Björn Rörslett'i (Norra) ja Tiina Gill'i (Eesti) väljapaneku "Teistmoodi loodus" avamine.
Näituse avamisele järgnevad dokfilmid. Kahel järjestikusel päeval näidatakse kuut väljapaistvat loodusfilmi.
Filme esitleb Matsalu Filmifestivali direktor Tiit Mesila.
 
29. oktoobril kell 16.30
HAIGRUPÄEVAD
Reþissöör Madis Veskimägi (Eesti), 2010, 45 min.
Looduse omnibussi eripreemia.
Enne filmi leiab aset kohtumine autoriga, Tõstamaa perearsti Madis Veskimäega.
Pea kõik on kuulnud sellest  kummalisest linnust, kellel rahvapärased nimed kalakurg, kalakull, kalakaur, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Teatakse, et lind liigub rohkem vee ääres, püüab toiduks kalu ja armastab teinekord mõtlikult seista. Kus see lind oma pesa ehitab ja pojad kasvatab, kuidas ta poegi toidab,  millega noored haigrud vanemaid oodates tegelevad - need on küsimused, millele jäädakse sageli vastus võlgu. Jälgides haigrute tegemisi avaneb uus lehekülg linnuriigi elust.
 
ELU PIIRIL: NAFTA LAINETEL
Reþissöör Petteri Saario (Soome), 2009, 30 min.
Matsalu Loodusfilmide Festivali peapreemia.
Kuidas näeb välja naftavedu maailma kõige tihedama liiklusega laevateel? Filmisarja Elu Piiril esimeses osas reisime naftatankeriga Primorskisse - Läänemere suurimasse naftasadamasse. Viimase kümnendiga on naftavedu Soome lahel tohutult kasvanud. Venemaa on maailmas suuruselt teine naftaeksportija, tervelt kolmandik kogutoodangust veetakse välja Soome lahe kaudu. Uute sadamate ehitame lubab naftaveo edasistki kasvu. Nii on Soome lahest saanud märkamatult maailma naftaveo kiirtee ning üks keskkonnaohtlikumaid piirkondi.

29. oktoobril kell 18.00
VILJAPÕLLU SALADUS
Reþissöör Jan Haft (Saksamaa), 2010, 44 min.
Festivali parim operaatoritöö kategoorias "Loodus". Kaameramehed Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal.
Nisupõld - on see lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Lääne industriaalriikides võtavad viljapõllud ja metsad enda alla suure osa põllumajandusmaast. Kui palju elu siiski viljapõllus on? Miks mõned sealsed asukad on kahjulikud ja teised jälle kasulikud? Või mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled?

30. oktoobril kell 16.00
KAOTATUD AASTAD - MERIKILPKONNA ODÜSSEIA
Reþissöör Jeremy Hogarth (Austraalia), 2009, 59 min.
Festivali þürii eriauhind.
Film avab ühe looduse suurima saladuse - merikilpkonna eluringi. Filmi kangelannaks on emane merikilpkonn, kelle elu on jälgitud 30 aasta kestel - alates looma koorumisest munast Austraalia troopilisel põhjarannikul kuni noorlooma esimese munemiseni 30 aastat hiljem samal rannikul. Saladuseks on seni jäänud just aastad pärast seda, kui kilpkonnapoeg kaob ääretu Vaikse ookeani lainetesse. Selgub, et sel ajal sooritavad kilpkonnad ühe pikima rände üldse - üle 30 000 km itta Peruu ja Tðiili rannikule ning tagasi Austraaliasse. Ja see pole veel kõik...

30. oktoobril kell 18.00
HALLÕGIJA
Chintis Lundgren (Eesti), 2009, 6 min.
Festivali ökoklassi eripreemia 
Kunstipärane lugu hallõgijast, aga ka temaga eluruumi jagavate teiste lindude üsna kummalistest elukommetest.

TARGAD TAIMED
Reþissöör Volker Arzt (Saksamaa), 2009, 43 min.
Festivali parim reþii kategoorias "Loodus".
Taimearmastajatele pole siin ilmas midagi uut. Nad on alati teadnud, et nende lemmikud suudavad palju enamat, kui vaid kasvada ja õitseda. Ehkki taimedel pole lihaseid ega närve, suudavad nad toime tulla kõigega, millega inimesed ja loomadki - nad kohastuvad ümbrusega ja võitlevad vaenlaste ning konkurentidega. Taimed peavad leidma seksuaalpartneri, saatma oma järglasi maailma. Pika evolutsiooni käigus on nad välja arendanud lausa üleloomulikke võimeid ja strateegiaid. Taimed kaitsevad ennast ja hoiatavad naabreid. Nad ka valetavad ja petavad. Nad suhtlevad omavahel ja vajadusel karjuvad appi.

"Teistmoodi loodus"
Loodusfotograafid Bj¸rn R¸rslett (Norra) ja Tiina Gill (Eesti) saatsid Pärnusse ühisnäituse.
Bj¸rn R¸rslett on elukutseline fotokunstnik, spetsialiseerunud mikro- ja makrofotograafiale, loomingulisele ja “leiutusfotograafiale”. Bj¸rn R¸rslett tegeleb ka allveefotograafiaga ning infrapuna- ja ultraviolettfotograafiaga. Pildistab ta enam-vähem kõike, mis tundub huvitav. Armastab lähivõtteid, kasutades selleks põnevaid optilisi lahendusi ja eksootilisi objektiive. Püüab tihtipeale siduda fotograafiat teadusliku meetodiga, et piir kunstilise ja teadusfoto vahel muutuks tabamatuks.
Tiina Gill on sündinud Raplas ühel aasta kõige pikematest öödest. Lõpetanud Märjamaa keskkooli ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi saksa ja inglise keele erialal. Autoril sündis juba esimestest kaadritest alates suur huvi pildistamise vastu, kuid tõuke fotograafiaga tõsiselt tegelda andis New Yorgi Fotoinstituudi lõpetamine.
Hingelt fotograafina on Tiina ikka “otsinud seda valgust, vahel leides ja vahel kaotades, aga mitte kunagi alla andes …”
Kirjeldades oma kiindumust fotograafia vastu on ta kirjutanud: "Valgus pole kunagi lihtsalt valgus. Valguses on varje. Pimedus on selle osa. Ja päike loojub … Ja päike tõuseb … Kõik kordub kordumatult. ”
Näituse vahendas Pärnusse tuntud loodusfotograaf ja botaanik Peeter Vissak
21. oktoober 2010

 Teisipäeval, 26.oktoobril kell 18.00
Liisi Örd´i
maalinäituse
"VESI ÖÖ OLEMINE"
avamine!

Olemise alge, otsimine ja sellega leppimine. Teinekord on minu kujutatud motiividel üsna selged põhjused. Ma räägin inimlikust puudutusest, mille kogemiseks ei ole tarvis rohkemat kui hetke ja sellest piisab, et näha natuke rohkem kui enne. Minu maalides ilmutab end taevakaar, peegeldus veepinnal, nende kahe kohtumine ja arusaamised, mis muudavad inimese nendesarnaseks ning iseenda suhtes ausaks. See on teekond, kus on alati oma süsteem, allumine ja leppimine. Omal viisil otsin seda värvides ja pindades, mis tihti teineteisesse kaovad, kuid tähelepanelik vaataja ei karda otsida toone ning varjundeid ka põhjatult sügavast pimedusest.
/Liisi Örd/

Liisi Örd on Tartu Ülikooli maalikunsti magistratuuri üliõpilane, kes on esinenud arvukatel ühisnäitustel ning loonud mitmeid raamatute illustratsioone.

Näitus jääb avatud Uue Kunsti Muuseumis kuni 14.novembrini 2010.
19. oktoober 2010

 Pühapäeval, 24.oktoobril kell 16.00
"Kadri Kaerma ja külalised. VIBALIK 25 "
näituse avamine!

Rõõmsal sügisesel kunstipeol kohtuvad paljud kunstiliigid: keraamika, nahakunst, tekstiil, klaas, skulptuur, mööblikunst, maalikunst, moekunst, floristika, luule...jne On esindatud kõik eesti kunstnike generatsioonid. Inimlik,emotsionaalne,väga rahvuslik ja täiesti rahvusvaheliselt mõistetav .VIBALIK on Kadri Kaerma loomingus püsinud juba veerandsajandit. Ta on teinud kaasa kõik meeleolumuutused ja arengud viimase veerandsajandi eesti keraamikakunstis ja esineb näitusel kümnel erimoel.
Näitusel selgub Kadri sõprade abiga VIBALIKU tõeline olemus.VIBALIKKU konseptualiseerivad Leo Rohlin, Marget Tafel, Mati Karmin, Anu Hint, Lylian Meister, Katarina Meister, Piret Hellamaa, Kristel Kaerma, Ave Nahkur, Karl-Martin Sinijärv, Hardi Volmer.

Näitus avatud Uue Kunsti Muuseumis 24.oktoobrist kuni 23.novembrini 2010.

Iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
www.chaplin.ee
tel: 4430772
29. september 2010

 Reedel, 1.oktoobril avatakse Uue Kunsti Muuseumis 3 uut näitust!

Kell 16.00
"KUNSTNIK LOEB"

Näitusel esinevad oma maalide ning graafikaga Enn Põldroos, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint, Ervin Õunapuu.
Lugemisaasta puhul loevad kunstnikud, kes on ka tunnustatud kirjanikud, näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseesid, katkendeid romaanidest.
Kuraator Mark Soosaar ootab, et iga kunstnik loeb paaril tema poolt valitud õhtul ette oma kirjanduslikku loomingut, signeerib oma teoseid ning arutleb kunstisõpradega lugemisharjumuse tähtsusest.

Näitus jääb avatuks kuni 30.novembrini 2010.

Kell 17.30
Ulvi Haagenseni näitus „Kuidas vabaneda“.

Ulvi Haagensen on 1964. aastal Sydneys sündinud kunstnik, kes alates 1999. aastast töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas.
Näitusel on vaadata lugu ühest Pärnu perekonnast, kes sõja lõpul Eestist lahkus. Tee viis perekonna Austraaliasse. Kunstnik on kasutanud oma isa tehtud vanu fotosid ja pannud kokku nn kunstnikuraamatu või loo, mis filmikaadritena jookseb vaataja silme ees.
„Kas see oli vabanemine? Mõte oli muidugi selles, et põgeneda ja vabaneda nõukogude võimust, aga kas see, mis neid ees ootas, kas see oli vabadus?“ küsib kunstnik.
Lisaks fotodel põhinevale materjalile on näitusel eksponeeritud traadist joonistused, mis kasvavad laiemaks sümboliks lahkumisele ja hüvastijätule ning samas uutele lootustele.
Ulvi Haagenseni traadist objektid on väga erandlikud tänases eesti kunstis, sidudes kahe- ja kolmemõõtmelist väljendust.
Kunstnik püstitab küsimuse vabadusest ja sellest, mis vabadus kellegi jaoks tähendab.
Lugu algab Pärnust, kunstniku isa sünnilinnast, ja on tema sümboolne kojutulek.

Näitus jääb avatuks kuni 24.oktoobrini 2010.

Kell 18.00
Pärnu KUNSTIKOOL

Pärnu Kunstikooli 30-ndale juubelile pühendatud vilistlaste näitus, kus esinevad oma kunstikooli-aegsete töödega Kadi Kuremaa, Rait Pärg, Kati Murutar, Riho Luuse jpt.

Näitus jääb avatuks kuni 24.oktoobrini 2010.

Uue Kunsti Muuseum
avatud iga päev 9-19.00
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.chaplin.ee

Pressiteate edastas,
Marie Soosaar-Virta
28. september 2010

1. oktoobril 2010 kell 17.30
avatakse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Ulvi Haagenseni näitus „Kuidas vabaneda“.

Ulvi Haagensen on 1964. aastal Sydneys sündinud kunstnik, kes alates 1999. aastast töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas.
Näitusel on lugu ühest Pärnu perekonnast, kes sõja lõpul Eestist lahkus, nagu toona paljud. Tee viis  perekonna Austraaliasse. Kunstnik on kasutanud oma isa tehtud vanu fotosid ja pannud kokku nn kunstnikuraamatu või loo, mis filmikaadritena jookseb vaataja silme ees.
„Kas see oli vabanemine? Mõte oli muidugi selles, et põgeneda ja vabaneda nõukogude võimust, aga kas see, mis neid ees ootas, kas see oli vabadus?“ küsib kunstnik.
Lisaks fotodel põhinevale tööle on näitusel eksponeeritud traadist joonistused, mis kasvavad laiemaks sümboliks lahkumisele ja hüvastijätule ning samas uutele lootustele.
Ulvi Haagenseni traadist objektid on väga erandlikud tänases eesti kunstis, sidudes kahe- ja kolmemõõtmelist väljendust.
Kunstnik püstitab küsimuse vabadusest ja sellest, mis vabadus kellegi jaoks tähendab.
Lugu algab Pärnust, kunstniku isa sünnilinnast, ja on nagu sümboolne kojutulek.
 
 
 
© SA Uue Kunsti Muuseum